Vapustus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Igal kirjandusel, kui see vanaks jääb, on oma prügihunnik, oma ülestähendused haihtunud hetkedest ja unustatud eludest, mis räägitud nüüdseks kadunud, takerduvas ja tasases kõnes. Ent kui andute prügi lugemise mõnule, te lausa üllatute, jah, te saate tõesti vapustuse neist välja kõdunema visatud inimelu jäänustest. (lk 19)
    • Virginia Woolf, "Kuidas tuleks lugeda raamatut", tlk Malle Talvet, rmt: Virginia Woolf, "Esseed", tlk Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997


  • Esmalt oli Daniel hakanud regulaarselt külastama doktor Foisneli: olla kaheksateistkümneaastaselt surma mõistetud — see mõjub ikkagi vapustavalt organismile. Ta käis kaks korda nädalas doktori juures süsteid saamas ja kohtas alati oma teel metsa-kadunud-Martine'i, kes istus küla serval kivipostil. (lk 36)
    • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962