Sipelgas

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Sipelgad)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ant Receives Honeydew from Aphid.jpg

Proosa[muuda]

  • Kui palju on neid, kes seetõttu, et nad plaani ei näe, lausa eitavad, et mingi plaan üldse olemaski on, või neid, kes mõtlevad sellele argusest värisedes ja usuvad kaheldes ning kahtlevad uskudes. Nad tõrguvad kõigest jõust vaatlemast inimsugu sipelgapesana, kus kellegi tugevama jalg, kes mitteformaalselt on ise sipelgas, lömastab tuhandeid, hävitab tuhandeid nende väikestes-suurtes ettevõtmistes, kus Maa kaks kõige hullemat türannijuhus ja aeg — kogu pesakuhila jälgi jätmata minema toimetavad, jättes maha tühja koha mõnele teisele usinale killale, mis samuti niimoodi minema pühitakse, et sellest jälgegi järele ei jää.
  • Sipelgapesas kihavas askeldamises on kohutav ilu. Steriilsete tööliste isetu ohverdus kuninganna viljakuse ja pesa nimel paistab olevat ülima altruismi akt. See ühtaegu kiiduväärt ja häiriv. Kui sipelgad suudaksid kasvada rotisuurusteks, oleks nende ühiskondlik kord tõenäoliselt võimsaim, põhinedes mitte üksikisiku vabal tahtel, vaid nende geneetilise koodi pimedal kuulekusel.
  • Lojaalsus kuningannale on sipelgaühiskonnas keskne, ulatudes isegi iga steriilse emase töölise paljunemisvõime ohverdamiseni. Tõepoolest, see töölissipelgate pealesurutud paljunemisvõimetus on võlunud teadlasi, kes püüavad mõista, kuidas arenes tõeline eusotsiaalne käitumine - ühiselu hüpersotsialistlik versioon.
See termin kirjeldab ühiskonnakorralduse kõrgeimat vormi loomariigis. See hõlmab liigid, kel esineb ühine hoolitsus järelkasvu eest, eri põlvkondade ühine elu samas pesas või koloonias, ning tööjaotus paljunevaks ja mittepaljunevaks rühmaks, mis ühiselt kaitsevad kodu, kus kasvatatakse noori.
Eusotsiaalne käitumine on evolutsioonilise leiutisena suhteliselt uus ning paistab olevat üsna haruldane. Miljonitest loomaliikidest, mis on Maal oleva elu 3,7-miljardi aastase ajaloo käigus siin elanud, teame ainult 20 põlvnemisliini, kus on tõelised "eusotsialistid". Neliteist neist on putukad (sipelgad, mesilased, herilased ja termiidid), kolm on krevetiliigid ja kolm imetajad - kaks paljastuhnurite liiki ja väidetavalt ka inimesed.
  • Suurepärane teooria, vale liik.
    • E. O. Wilson marksismi kohta, mida Wilson peab kohasemaks sipelgatele kui inimestele. Cit. via "The Oxford Dictionary of Modern Quotations", 2007
  • Wilson oli sipelgate käitumise spetsialist ja tema seletused sotsiaalse käitumise päritolust loodusliku valiku kaudu – mida hakati kiiresti ka inimühiskonnale rakendama – ajasid paljudel pea sassi.
    • Kalevi Kull, "Koos Konrad Lorenziga käitumist vaadeldes". Järelsõna Konrad Lorenzi raamatule "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu". TLÜ Kirjastus 2018


  • Tööstuse ülesanne on ilmne. See on varustada inimest asjadega, mis on vajalikud, kasulikud või ilusad, ning seega anda elu kehale või vaimule. Niikaua, kui see eesmärk teda valitseb, on ta üks kõige tähtsamaist inimtegevustest. Kui ta sellest kõrvale kaldub, võib tööstus olla kahjutu, lõbustav või isegi koomiline neile, kes sellega tegelevad, kuid sel pole suuremat ühiskondlikku tähtsust kui sipelgate ja mesilaste tavapärasel asjatamisel, paabulindude uhkeldamisel või lihatoiduliste loomade kisklemisel raipe pärast. (lk 8)
  • Ta tee viis suure sipelgapesa juurde. Sipelgad olid parajasti ametis oma pesa uste sulgemisega, sest hakkas hämarduma.
”Armsad sipelgad, kas te teate, kus asub Pühapäevamaa?” küsis Jussike.
”Me oleme siin metsa all küll palju teid läbi käinud ja hoolega tööd teinud, aga sellist maad me näinud ei ole,” vastasid sipelgad. “Mine tihase juurde, võib-olla teab tema sind juhatada.” (lk 4)

Luule[muuda]

Oli suvi, oli soe,
metsa all sipelgaid siples.
Leidsin üles Emajõe,
selles jões minu ema suples.


Kivi igatsusest sipelgate jumalast
ei tea ma midagi.
Su silmad minu kohal ma ei tea
nende jumalat, sinu suu
võibolla igatsusest väsind ja üle.
Võibolla kivi tahaks olla vares.
Ma tõesti midagi ei tea.
Ateistlik sipelgas ehk palvetab
kui ta häda on suur.
...
Tõesti tõesti kuidas võiks ma teada
sipelga imestust kui ilm on ilus?
Kas kivi kui ta valutab
tunneb ennast nagu süda?

  • Ilona Laaman, "Armastades", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 7

Vanasõnad[muuda]

Kirjandus[muuda]