Maive Rute

Maive Rute, 2017.

Maive Rute (sündinud 7. mail 1966 Raplas) on eesti audiitor, ametnik ja majandusekspert.

Intervjuud

• Üks meie uurimisfookus on Europe Media Monitore (EMM), mis on väga võimas otsingumootor ja kaevab 24 tundi päevas, seitse päeva nädalas kogu inforuumis olevat infot nii sotsiaalmeediast kui ka muudest väljaannetest ning toob ta [ühte süsteemi] kokku.

Selle otsingumootori eelis on, et saame luubi suunata parasjagu teemale, mida on vaja uurida. Näiteks võime saada ülevaate uusimatest tehnoloogiaarengutest nt energeetika valdkonnas. Teiselt poolt kasutame luupi selleks, et vaadata, kuidas tekivad ja levivad nakkushaigused. Samuti kasutame seda meelsus- või avaliku arvamuse uuringuteks.

• [Nn toidurassismist, kus ELi eri riikides on samad tooted eri koostisega:] Oleme seni tugevalt olnud kaasatud toidukvaliteedi ja toiduohutuse uuringutes, kaasa arvatud ka toidu päritolumaade uuringutesse. Näiteks oleme uurinud, kust tuleb Euroopa Liidu turule mesi, oliiviõli või vein. Aga nüüd on tõusetunud küsimus, et kui samal siseturul on sama kalapulkade nime all kaks erinevat toodet, kas see on õiglane?

Muidugi peame siin arvestama, et antud juhul ei ole küsimus rahvatervises või selles, kas toit on kuidagi viisi halb. Turgdel võib ka maitse-eelistus olla erinev: on võimalik, et mõnel pool eelistavadki ostjad magusamat Coca-Colat.

Aga peab olema selge arusaam, et tarbijat ei tohi petta. Sama nimega tootel ei tohi olla erinev sisu.

• Minu arvates on ka Eestis juba häid näiteid sellest, kuidas valitsus tellib teadusuuringuid. Ei saa öelda, et ei oleks mingit koostööd. Süsteemid toimivad. Ka hiljutine käik, et kaheksa ministeeriumi juurde loodi teadusnõuniku koht, on üsna tänuväärne.

Mida aga saaks parandada, on süsteemne lähenemine, kus teadusel põhinevat sisendit võetaks arvesse juba poliitika kujundamise algfaasis ja hiljem ka poliitika rakendamist analüüsides. Teadusuuringud ei peaks olema nagu vürts, mida pannakse toidule peale, vaid miski, mis on poliitika loomulik osa.

• Me ei tooda pakse raporteid, mis kuskile riiulile lähevad, vaid proovime üha enam teha koostööd nii, et poliitikat tegevad kolleegid ja teadlased on ühes ruumis. Et tekiks ühiseid ajurünnakuid ja ühiseid lähenemisi, mis aitaksid teadmiste siiret ja ühist arvamust kujundada. Sageli on ka vastupidist infot vaja: mitte ainult meie teadlased ei räägi poliitika kujundajatele, vaid poliitikud räägivad ka meie teadlastele, mismoodi peaks tulemusi esitama, mis on hetkel oluline. Otsene kommunikatsioon ja struktureeritud lähenemine on väga olulised.
• JRC kui organisatsioon on samuti uuendusprotsessis. See, et meil on 60aastane ajalugu, on tore, aga see on ka hea väljakutse, kuidas teha sisemisi protsesse efektiivsemaks, võimekamaks. Oleme ümberkujunemise järgus, mis võtab paar aastat aega enne kui oleksime oma tööga rahul.
  • Maive Rute, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitja, intervjuu: Greete Palmiste, Priit Ennet, "Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa", ERR/Vikerraadio "Labor", 22.10.2017

• [Koroonapandeemia järgsest ajast:] Sellele järgnevalt, kui oleme eriolukorrast välja tulnud, siis on meil uus aeg, kus me peame selle viirusega õppima koos eksisteerima. Ma arvan, me ühiskonnana võib-olla avastame ühel hetkel, et kaitsemaskide kandmine on täitsa tavapärane ja normaalne tegevus. Nii nagu me näiteks Aasia riikides näeme, et ka tavalisel gripihooajal inimesed ei häbene panna kaitsemaske ette, et ennast mitte nakatada ja teisi mitte nakatada. Ma arvan, et selline eelistuste muutus võiks ka meil toimuda.
• Majanduse mõttes ma arvan, et on oluline see, et uued meetmed, mida valitsused nii Eestis kui ka mujal rakendavad, ei oleks liiga lühinägelikud, vaid vaataks ikkagi pikka ja kaugemat tulevikku. Kui me vaatame kõiki neid programme, mille on nii Eestis kui ka mujal Euroopas praegu valitsused ellu kutsunud, siis see on väga suuremahuline. See on peaaegu 16 protsenti SKP-st ja oleks ju väga oluline, et see ei ole ainult selline kiireloomuline kriisi üle elamine, vaid et just nende vahenditega me ikkagi investeerime ka oma digitaalsesse kasvu, oma võimalikku kliimaarukasse kasvu. Nutilahendused ja ka meie tehaste automatiseerimine oleks tegelikult asjad, mis on meil oluliste prioriteetide hulgas.
  • Maive Rute, Eesti Panga asepresident, intervjuu: Katrin Aarma, "Maive Rute: valitsuse majandusmeetmed ei tohi olla lühinägelikud", ERR/ETV "Aktuaalne kaamera. Nädal", 12.04.2020

Sõnavõtud ja kirjutised

• Ma olen märganud mitmetel sellistel kohtumistel nagu tänane konverents, et meil on väga entusiastlikud Eesti kõnelejad, kes promovad e-valitsust ja e-teenuseid ja väga tihti on nende nimetatud põhiline kasu, et selliste teenustega saab aega kokku hoida. [---] See on naljakas, sest siinne maksuamet on juba nii hästi internetistunud, et järgmise sammuga säästavad nad maksudeklaratsioonidelt 10 või 12 minutit. Ma olen hakanud mõtlema sellele perspektiivist, mida teie ka kindlasti näete, kui kõik liikmesriigid on Brüsselis koos. See kuidagi ei kõneta – öelda kellelegi, et sa säästad 12 minutit aastas.
  • Maive Rute Tallinnas e-valitsemise konverentsil, "Rute: aastas 12 minuti säästmine ei motiveeri teisi riike digilahendusteks", ERR, 06.10.2017