Üritus

Proosa

• Samasugune lugu on inimese poolt kavandatud ükskõik missuguse ürituse sünniga. Mõte tuleb pähe ühele inimesele, kahele, kolmele, sellega hakkab tegelema vastav valitud komisjon; mõte hakkab teostuma ja teostudes riivama ning kaasa kiskuma teiste inimeste ja teiste asutuste kümneid huvisid; peatselt on kümnetest saanud sadakond, selles huvide sajakus aga nagu purgis, mis on täis ämblikke, tekivad oma vastuolud, lahkhelid, üksteise õgimine; ja isegi need, kes näiliselt pole riivatud ega kaasa kistud, lisavad sündivasse üritusse omalt poolt osakese sellega, et avaldavad tema kohta oma arvamust, sedastavad oma vaatenurgast nähtut, ja hakkavadki seega kasvatama tema eksistentsile ümber katet - reputatsiooni. Sündinud üritusele kaasaegsete poolt loodud reputatsioon aga muutub, tema lahutamatuks varjuks, ja kui üritus on juba surnud, unustatud ning tolmukorra alla maetud, hakkab sajandite süles või ajaloo annaalides elama just seesama vari, see tema tinglik reputatsioon.
  • Marietta Šaginjan, "Esimene näitus", tlk Miralda Prääts, 1970

• "Kogu see üritus tuletab mulle meelde mu esimest abikaasat," ütles Beradette. John oli poliitik, seega tuleb kõik heategevusüritustelt tuttav ette. Kammi oma juuksed ära, kallis, pese oma nägu, ja siin nimekiri asjadest, mida sa võid öelda, kui keegi peaks tahtma sinuga rääkida.

1. Kui tore üritus see on!

2. Kas toit pole mitte maitsev?

3. Kas lilled pole mitte ilusad?

4. Kas pole just minu abikaasa selle töö jaoks õige mees?

Oleme nüüd kõik tasa ja kuulame, kuidas tema räägib! Ma ise naeratan nagu mõni idioot kogu selle aja, kui ta kõneleb."

• Karen Joy Fowler, "Jane Austeni raamatuklubi", tlk Krista Eek, Tänapäev, 2009, lk 174

• "Ma ei tea. Minul on küll lõbus," ütles Rachel. Ustav Rachel - väike terav näolapp ja näljased silmad. Oli erakoolist nädalalõpuks suurde linna sõitnud. Vaevu neljateistkümnene, aga muserdatud moega. Lotto märkas lihani puretud küüsi. Vaja Sallielt küsida, kas õega on lahti midagi, millega peaks kursis olema. "Ma õpin siin palju. Reedeõhtused ühika pidžaamapeod lööb see iga kell üle."

"Kujutan ette. Piparmündiliköör. Videokassetil John Hughesi filmid. Keegi nutab õhtu otsa vannitoas. Keskööl lipatakse alasti kooliõuel. Kõik tüdrukud mängivad pudelimängu. Ainult minu Rachel, vähimustrilises pidžaamas, loeb nurgas raamatut, mõistes kohut nagu pisike kuninganna," ütles Lotto. "Kirjutab päevikusse hävitava arvustuse."

Rachel ütles: "Mannetu ja alp üritus, äratas pettumust. Viiepallisüsteemis üks punkt." Naerukõhinad, ahastusesõlm toas sõlmiti leebelt valla. Leevenduse pakkumine on tulevikus Racheli pärusmaa, mitte just silmatorkav and, aga täis headust.

• Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad", tlk Lauri Saaber, 2017, lk 65