Kirst

Allikas: Vikitsitaadid
Redaktsioon seisuga 14. veebruar 2021, kell 01:31 kasutajalt Ivalon Olavi (arutelu | kaastöö) (Pilt)
The Old Shepherd's Chief Mourner (E. Landseer, 1837)

Kirst on mahuti laipade, riideesemete, toidu jms hoiustamiseks.


Proosa

  • Ma keeldusin minemast kompromissile ja laskmast oma andeid rahaks teha sinnamaani, et ma ei tahaks enam siin olla. Kui mul kunagi ei lasta olla mina ise, siis ma lõpetan. Ma jään iseendaks, kuni nad mu kuradima kirstu sulgevad, et ka kõik teie saaksite olla teie ise.
  • "Kas kõigi inimeste kõrvad kuulevad?" küsis proua Malmberg. "Minu isa kõrvad ei kuulnud lõpuks mitte midagi, aga kas keegi kiskus nad sellepärast peast ära? Ühes kõrvadega läks teine hauda, ühes oma kurtide kõrvadega. Ja nõnda on kõigi inimestega: ühes kõrvadega pannakse nad puusärki."

Luule

Ma tõmbusin maantee äärde ---
must möödus matuserong,
nad liikusid alla läände.
    
Ei tea, kes sääl kirstus on?

  • Doris Kareva, "Ma tõmbusin maantee äärde" kogust "Salateadvus" (1983)


Su juuksed aga on siin,
öömustad, käegakatsutavad ja väga reaalsed
täitsa nagu Lumivalgukese omad.
Kui prints tuleb ta silmitseb sind möödaminnes
klaaskirstu kaane läbi ja väristab õlgu.

  • Ilona Laaman, "Mu väike sõbranna", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 5