Austerlased

Proosa

• Internatsionalismi tendentsidele, mis istutati austerlase südamesse tänu kuulumisele katoliiklikku maailma, tänu universaalse õukonna mõjule, kogemusele rahvuslikult segunenud sõjaväes, universaalse suunitlusega õpetatusele, mis tugines pigem seitsmeteistkümnendale sajandile kui kitsarinnalisemale kaheksateistkümnendale, polegi siinkohal tarvidust lisada kõige suurejoonelisem neist universaalsetest tendentsidest — muusikaline tendents. See on piisavalt tuntud ja ta on ka ainus, mis iseenesest ja kestvalt enesele tähelepanu tõmbab. Kuid ka suurim ja nimekaim austria kirjanik Franz Grillparzer, kelle elu kulgeb peaaegu läbi terve üheksateistkümnenda sajandi, ilmutab neidsamu rahvusüleseid omadusi otsekui midagi iseenesestmõistetavat oma draamade igas stseenis, nende ainevalikus ja poliitiliste ning filosoofiliste kirjutiste igas viimases kui reas. Grillparzerilt pärineb kuulus ütlus, mis kirja pandud 1840. aasta paiku, kui kaheksateistkümnenda sajandi lõpu vaimu sünnitatud moodne natsionalism hakkas näitama oma kalki nägu: "Inimlikkusest rahvusluse toel elajalikkuseni."
  • Hugo von Hofmannsthal, "Tähelepanekuid" esseekogus "Väikesi vaatlusi", tlk Katrin Kaugver, LR 3-4 2010, lk 71

• "Me lasime vabaks kõik teenijad, haiged ja naised, välja arvatud ühe. Võib-olla on selles naises midagi, mis pakub teile huvi. Kui me oleksime jätnud kellegi teise, ei oleks see teile nii palju korda läinud."

"Ja ma pean teid uskuma?"

Kindral Benjamin mõtles viivu. Ta tõstis käe, et puudutada oma põske, aga mõtles siis ümber. "Me oleme erinevatel pooltel."

"Austerlased ei ole kunagi kellegi poolel," lausus Messner. "Ainult austerlaste poolel."

• Ann Patchett, "Bel canto. Pantvangidraama saatkonnas", tlk Evelin Schapel, Tänapäev 2007, lk 88

• "Austerlased on lihtsalt natuke imelikud."

" Mis mõttes imelikud?" küsin ma.

Kodutu sügab habet ja mõtleb järele.

"Kuidagi tõrjuvad, või siis nagu oleks neil mingi suur ühine saladus. Kõik teavad, aga peavad suu."

"Võib-olla hoiavad nad kedagi keldris kinni," arvan ma omalt poolt.

Hulgus noogutab ägedalt.

"Täpselt! Ja lisaks on nad kogu aeg ebatavaliselt halvas tujus. Aga teisest küljest andsid nad jällegi maailmale Arnold Schwarzeneggeri," ütleb ta. "Nii et ma olen valmis neile suurema osa andeks andma."

• Emmy Abrahamson, "Kuidas armutakse mehesse, kes elab põõsas", tlk Kadri Papp, Tänapäev, 2018, lk 35