Brošüür

Proosa

• Rahva usuga oli noil päevil imelik lugu. Teda materdati armutult, kui ta oli sihitud jumala poole, ja teda turgutati vahetpidamata, kui küsimuses oli mõni parteiprogramm, lipukiri või loosung. Kui asi puutus jumalasse, siis nõuti tõendusi ja seda mitte pühast kirjast, vaid midagi olulisemat, aga kui samal ajal räägiti oma politilisist unistusist, siis juhatati sind paremal korral tõendusena raamatute juurde, mida kõnelejad isegi polnud lugenud või mida nad lugedes vaevalt-vaevalt taipasid, halvemal korral aga pisteti kahtlejale mõni pisike brošüür pihku ning see pidi täitma käskude ja prohvetite aset.
  • A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus" III, 31. peatükk

• Imelikult rahutu Troy läks mööda kitsast munakivisillutisega tänavat Tollardwarki turuplatsile. Seal puudus liigne toredus, mis rikub nii paljusid hoolikalt restaureeritud paiku Londoni-lähedastes krahvkondades, kuigi, nagu öeldi "Zodiaci" reklaambrošüüris, kõik oli suure hoolega päästetud Victoria-aegsete oskamatute vusserdajate käest. Kuid ei kellegi hool, jätkas brošüür, polnud suutnud restaureerida niššides olnud ja Cromwelli-aegsete voorusehullude poolt lõhutud õrnpeeni raidkive: päid, käsi, lehti, vanikuid. Kuid neljateistkümnendast sajandist pärit võõrastemaja oli unustusehõlmast ärganud, koletu suur tuulelipp — maha võetud Eleanori Risti ja Leedi Godiva mälestuskiriku katuselt St. Crispin-in-the Fieldsis — oli täies hiilguses ja südikuses paigal. (lk 47)
  • Ngaio Marsh, "Constable'i maastik konstaablitega", tlk Mark Sinisoo, 1994, lk 57-58

• Johannal pole esialgu endagi peale aega mõelda, tal on käed tööd täis, jah, Johanna on nüüd valitud ametiühingukomiteesse, ja õhtuti käib ta koos teistega varemeid koristamas, ja veel käib ta linnaraamatukogus, sinna on nüüd uued atlased tulnud, hulga täielikumad kui vanad, aga kohta nimega Штекнаделкиссенкирхен ei ole isegi uutes atlastes mitte; aga raamatukoguhoidja annab Johannale igaks juhuks kaasa hunniku brošüüre, ja Johanna loeb need kohusetruult läbi ja saab teada näiteks seda, et marksistliku õpetuse järgi tekib elu kõigil planeetidel, kus on selleks sobivad looduslikud tingimused. Johanna mõtleb loetu üle järele ja leiab, et kui teistel planeetidel võib elu olla, miks mitte siis Stecknadelkissenkirchenis, aga tal ei ole oma avastust kellegagi jagada.
  • Astrid Reinla, "Johanna H. lugu" raamatus "Plekk-katus", 1987, lk 32–33