Eesti Keele Instituut

Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus.

Proosa

• Eesti keel on sotsiaalne luksus – vähem kui ühemiljonilise rahva rahvuskeele toimimisvõimelisena hoidmine ei ole kasumlik. Kui tahame, et meie keel ja kultuur kestaks, peame teda kastma ja harima, kaitsma ja hoidma. Eesti Keele Instituut (EKI) on eesti keele kärner – kits sellesse rolli ei sobi.
• Eesti keelt uuritakse järjepidevalt ainult Eestis. See ei saagi olla ühegi teise riigi põhihuvi või kohustus. EKI on Eestis (loe: maailmas) ainuke asutus, mille peamine ülesanne on hea seista selle eest, et eesti keel säiliks riigikeelena. Teadust võib teha mujal ja ka programme arendada mujal, raamatuidki võib välja anda mitmel pool. Maailmas on umbes 6000 keelt, ning kui riike on maailmas umbes 200, siis riigikeeli omakorda ainult 100. Paljudel riikidel on mitu riigikeelt, aga võib olla ka vastupidi: on küll riigikeel, aga oma riiki pole, nagu Komis, Udmurtias või Marimaal. Eesti keelel on oma riik, ta on meie ainus riigikeel.
• Instituudi ülesanne on muu hulgas tagada eesti kirjakeele norm, mille seaduse järgi sätestab instituudi uusim õigekeelsussõnaraamat – see on see keel, mida peetakse kirjakeeleks ja mille järgimist harituse tunnuseks.
  • Margit Langemets, "Miks on vaja Eesti Keele Instituuti?", EPL, 13.08.2015

• Surmamats antakse eesti keelele siis, kui kõik mobla- ja pilvekasutajad on mõjutusmürgi alla neelanud ning asuvad oma rikutud keelekasutusega nakatama EKI krooler-krabajatega blogosfäärist originaalina kokku traalitavat keelt.
• Digiajastul on vaja jõulist keelekorraldust: see sarnanegu pigem küberkaitse, tarbijakaitse, autorikaitse, tervisekaitse ja keskkonnakaitsega. Digikorilusega saab vabalt hakkama ka kirjandusmuuseumi osakond.
  • Anto Veldre, "Kust on pärit zuumeri eesti keel?" Sirp, 2. september 2022