Eestkostja

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa[muuda]

  • Pikapeale sai talle teatavaks, et lord Ruthveni äriasjad ei läinud kõige paremini ja varsti selgus ühel teataval tänaval juhuslikult nähtud ettevalmistavatest dokumentidest, et aadlimees suundub reisile. Ihaldades hankida veel rohkem teavet selle ebahariliku isiku kohta, kes oli seni noormehe uudishimu ainult üles kütnud, vihjas ta oma eestkostjatele, et on saabunud aeg minna ringreisile, mida paljude põlvkondade poolt on peetud kasulikuks ellu astuvate noorte meeste karjäärile ning abiks täiskasvanutega võrdseks saamisel ja elukogemuse ammutamisel - et nood ei oleks kui Kuu pealt kukkunud, kui jutuks tulevad skandaalid ja intriigid, olgu siis pilke- või kiituseobjektina, sõltuvalt neid korraldavate isikute võimekusest.
  • Tema eestkostjad käisid talle peale, et ta otsekohe oma sõbra maha jätaks ja kinnitasid, et tolle olemus on üdini kohutav ja paheline, sest mehe võrgutamisoskused olid vastupandamatud ja tema liiderlike elukommete tõttu sellevõrra ühiskonnale ohtlikumad.
  • Kui õe manitsused osutusid asjatuks, pidasid eestkostjad vajalikuks sekkuda ja kartes, et mehe mõistus hakkab segi minema, otsustasid, et on viimane aeg võtta uuesti enda kätte Aubrey vanemate määratud hooldeõigus.
Nad üritasid hoida teda eemal hädadest ja kannatustest, millega ta oma hulkurielus kokku puutus, varjasid teda inimeste eest, et need ei näeks neid märke, mis viitasid nõdrameelsusele, ja palkasid arsti, kes asus elama nende majja ja kandis noormehe eest katkematut hoolt.
  • Aubrey tõbi süvenes ja rohke verejooks andis tunnistust lähenevast lõpust. Ta kutsus õe eestkostjad voodi ette ja kui kell lõi kesköötundi, jutustas neile lühidalt loo, millega lugejad on juba tuttavad. Kohe pärast seda ta suri.
Eestkostjad järgnesid kiirustades noorpaarile, et kaitsta preili Aubreyt häda eest, kuid kohale jõudes selgus, et juba oli hilja. Lord Ruthven oli jäljetult kadunud ja Aubrey õde oli langenud saagiks sellele deemonlikule olevusele, keda nimetatakse VAMPIIRIKS!


  • Olen notar. Inimesel peab ju mingi amet olema. Pange tähele, notar ei tähenda võmmi või sandarmit. Tunnen end seadusetähe austamise tagajana ainult sõnasõnalises mõttes ning möönan, et valvan üksnes eestkostjana varanduste üle ja järelikult ka varan­duste valdajate üle. Tegelikult oleme meie... apostlid omandi poo­lel, valduse poolel, mis on iseenesest potentsiaalne valdusest ilmajätmise sünnitaja. Siiski peab seda nüanssi täpsustama: mitte meie ei võta ära, see ei kuulu meie kompetentsi, seadus võtab ära. Meie rakendame seadust, pigistades silma kinni tema nõrkuste, mööda­ laskmiste ja puudujääkide ees. Väärikalt muidugi, meil on kõige sellega nii vähe pistmist. Kui meil aga on sellega pistmist, siis tun­neme nii riukaid kui ka otseteid... (lk 8-9)