Piiritus
Proosa
[muuda]- Sirutasin käe pudeli järele, milles oli destilleeritud viinavaim. Kasutasin seda taimedest nende jõu välja tõmbamiseks — see oli hoopis parem viis kui keetmine. Aga seekord ei kavatsenud ma seda kasutada droogide leotamiseks. Teadsin nimelt, et seda võis kasutada enda joovastamiseks, sest ma mäletasin väga hästi, kuidas ungari kaupmehed, kellega koos olin tulnud Itaaliasse, mu pudeli teel olid tühjaks joonud. Kuigi see maitses vastikult, oli selle joovastav mõju palju kiirem kui veinil. Arstirohtudele andis ta aga palju parema maitse ja lõhna. Ja mungad, kel kloostris oli palju jõudeaega, olid juba õppinud seda mee ja mitmesuguste vürtside abil ülimaitsvaks muutma.
- Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 139-140
Luule
[muuda]Sääsk pidas laborandiks end
ja lendas mööda hoovi,
ta juba eemalt pinises:
"Ma võtan vereproovi.
...
Miks käised üles käärida?
Ma süstin, kuhu juhtub.
Ka piiritust ei poolda ma,
päh! rumal jutt on puhtus.
- Heljo Mänd, "Sääsk", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 54