Georg Eduard Luiga
Georg Eduard Luiga (27. veebruar 1866 Valgjärve vald – 20. märts 1936 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.
Luule
[muuda]Vaatan päält ja vangutan pääd,
naeratust keelda ei jõua:
kuidas nii tähtsalt ja tõsiselt
peavad nad aru ju kaua!
Vanu varemeid tahavad nad
hoida, et maha ei langeks,
kui vast korraga Jumala ilm
paisutab tuule kangeks —
Juba on kadunud katus ja torn,
aluspõhjas on pragu...
Taevas hoidku! kui kergesti saab
kevade tuul kõigest jagu!
Aga kuis lippida, lappida nüüd,
seintele seisatust anda,
et nad päikesel, vihmal ja
tuulel veel vastu võiks panna?
Vaatan päält ja vangutan pääd,
hüüdu keelda ei suuda:
"Kõik teie tilluke tarkus ja töö
aegade otsust ei muuda!
"Kaduma peab, kel iga on täis.
Kiskuge maha see varem!
Asemel kerkigu ehitus uus,
milles on elada parem!"
- Georg Eduard Luiga, "Varemed", Noor-Eesti I album, lk 54-55
Tema kohta
[muuda]- K. A. Hermann tundis erilist sümpaatiat "laululinnukeste", s. o. naisluuletajate vastu. Kui G. E. Luiga avaldas "Olevikus" luuletusi oma nime all, siis suhtus "Postimees" temasse tõrjuvalt. Äkki ilmus A. Haava ja E. Auni kõrvale "Olevikus" uus luuletaja Miina Luha. К. A. Hermann kiitis teda vaimustusega ja avas talle oma lehe veerud, kuni pettus varsti selgus. (lk 153)
- August Palm, "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156
