Habemenuga
Piibel[muuda]
- Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani
- 17 ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: "Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetuks ning olen nagu kõik muud inimesed."
- Kohtumõistjate raamat 16:16-17 (Simsoni ja Delila lugu)
Proosa[muuda]
- Kui juuksuri habemenuga puhastab kaela, peab klient vaikuseminutit. (lk 17)
- See, mis turisti üle kõige veetleb, on maailma eri paigus habet ajada oma vanade habemeajamisriistadega. (lk 36)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974
- [Gröönrooska Hänniskale:] Mina sain ainult Gröönroosi. Mis ta oli, kandimehe poeg, vähe vigane kah, jalad käisid vinka-vänka all. Oma kodu põlnd tal ilmaski olnd. Mis tast oleks võindki tulla. Kui ta isa ää sures, ei jäänd sellest muud järgi kui kirves, habemenuga ja viiul.
- Eeva Joenpelto, "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981, lk 15-16
- "Ja siis ma ütlesin Leenale (Kes on Leena? Poemüüja?) et kui ta homme mulle vikatit ei laena, ei anna mina talle enam kunagi oma hakklihamasinat, sellepärast et (Vikat oli järgmine märgusõna, mis Jakobi teadvusse jõudis. Talle tuli meelde, et ta ise oli möödunud teisipäeval vikati vastu kivi katki löönud hea vikat oli, sepa tehtud, mitte vabrikutöö. Luiskamisest õhukeseks kulunud ja terav kui habemenuga, Jakob ei usaldanud seda heameelega kellegi kätte, oli lihtsalt liiga palju inimesi, kelle käes haamrivarski murdus ja kang kõveraks paindus, mis siis veel vikatist rääkida.
- Astrid Reinla, "Vikatimees", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987, lk 38
