Ihukaitse

Proosa

• Ja juba aasta pärast hiilgasid õed Lenmerid naaberlinna kõige kallimas varietees oma suurepäraste tantsudega, ning nüüd saatis neid igal pool ihukaitse, mis koosnes kindrali vormis vanamehest (kindraleid kardetakse kuidagi rohkem), neil oli maja mere ääres ja lepingud kõikidesse maailma maadesse, kaasa arvatud tundmatud Man-Vani saared. (lk 128)
  • Ljudmila Petruševskaja, "Marilena saladus", rmt: "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last", tlk Toomas Kall, 2012, lk 115–129

• Harilikult oli meil ihukaitsja autos kaasas, aga mõnikord sõitis ihukaitse oma autoga meie ees või ka järel, nagu nüüd Peterhofi tulles. Ratsakaardiväelasele on auto täiesti sobimatu sõiduriist: kiivrit ei saa pähe jätta, munder läheb kortsu ja autost välja ronides on mehed kõike muud kui esinduslikud. Nemad on loodud ratsu selga, sadulas pakuvad nad uljast ning meeliköitvat pilti, ja seetõttu kasutas keisripere kõikide tähtsamate sündmuste puhul hobukalessi. (lk 35)
  • Laila Hietamies, "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996