Inkvisitsioon

Proosa

• 1560. a. vallutavad portugallased Džaffna, Tamili riigi pealinna saare põhjaosas, ja hävitavad Buddha hamba, mis kui kõige hinnalisem reliikvia on hoiul Džaffna radža käes. Pegu kuningas pakub püha eseme väljaandmise eest 400 000 kullatükki, kuid inkvisitsioon ei lase enesega kaubelda. Don Caspar, Goa peapiiskop, hõõrub hamba omaenese käega peeneks, põletab ära ja puistab tuha jõkke. Ta usub, et on andnud budismile kõva löögi, alahindab aga preestrite leidlikkust ja budistide usklikkust. Varsti peavad portugallasel, kes lasksid selle tänuväärse päeva mälestuseks juba medali valmistada, kogema, et ühe hävitatud hamba asemel on nüüd palveobjektiks kaks uut Buddha hammast - üks Pegus ja teine Tseilonil. Portugallased on ilma jäänud 400 000 kullatükist.
  • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 58-59

• See rahulolematus seoses reaalse maailmaga, mida hea kirjandus õhutab, võib teatud juhtudel muutuda ka mässamiseks autoriteedi, institutsioonide või valitsevate uskumuste vastu.

Seetõttu oli ka hispaania inkvisitsioon ilukirjanduse suhtes umbusklik, allutas selle rangele tsensuurile ja läks isegi nii kaugele, et keelas selle kõigis Ameerika kolooniates kolmesajaks aastaks.

• Mario Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16 2011, lk 9