Isanimi

Isanimi on nimi, millega inimese külge saab kinnitada isiku, kelle seos temaga on parimal juhul hüpoteetiline, erinevalt emast.

Proosa

• Anda! Ütle oma isanimi, – käib Major peale.

– Edmundovna, – sosistab Ema nuuksudes.

– Anda Edmundovna! Kas sa kardad mu paguneid? Jaa, sa kardad! Aga ära karda! Sa oled ilus naine!

– Jätke mu naine rahule! – Isa oli püsti tõusnud.

– Istu, piimahabe! Anda Edmundovna! Kas sa kardad mu medaleid? Need pole ordenid, ei, need on kõigest sita­sed medalid! Näen, et sa kardad! Aga ära karda! Nende medalite all on mul, tead, mis? Ei oska ära arvata? Süda! Seal on mu süda! Joome! Selle tšarka joome Maima ter­viseks! Maima oli mu eesti pruut! Viisteist aastat tagasi! Kuula, Anda Edmundovna! Mai-ma! Mai-ma! Ulun nagu hunt ta järele – Mai-ma! Aga isanime ei tea ning tookordki ei teadnud, ei leidnud nimekirjast üles, et maha tõmmata! Saanuksin seda teha, aga ei võinud, säh sulle, ilma isani­meta. Seepärast ütlengi, et isanimi on tähtis. (lk 34)

• Māra Zālīte, "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015