Mine sisu juurde

Kai Vare

Lisa lingid
Allikas: Vikitsitaadid
Kai Vare, .2012.

Kai Vare (sündinud 18. mail 1968) on eesti raadioajakirjanik, prosaist ja tõlkija.

Intervjuud

[muuda]
  • [Debüütromaani järgsetest muljetest:] Kõigepealt "oeh, ma ei oska üldse kirjutada", siis "noh, täitsa hästi õnnestub" ja siis, kui käsikiri kirjastusele üle antud või võistlusele saadetud, on selline tunne, et see kõik pole midagi väärt ja et mina pole midagi väärt ja tahaks kõike ümber teha, aga vahepeal tuleb ikkagi ka tunne, et võib-olla pole väga vigagi.
  • Kuna mu esimene raamat oli siiski mõnda aega nii raamatupoodide kui ka laenutatumate raamatute edetabelis, siis mina olen väga rahul ja ülitänulik kõigile, kes võtsid vaevaks lugeda, sest tegelikult oli seal ikkagi ka minu jaoks olulisi ja valusaid teemasid sisse põimitud.
  • Suurem osa raamatu kirjutamisest on ju omaette mõtlemine, materjali kogumine ja kontrollimine. Kirjapanemine ja ülelugemine ja ümberkirjutamine on ainult üks osa.
  • Sain inspiratsiooni kunagiselt uudistetoimetuse autojuhilt, kes rääkis mulle loo ühest Eesti poliitikust. Lugu olevat teada selle poliitiku kodukülas ja autojuht uskus, et see on tõsi. Tegelikult see poliitik ei olnudki pärit kuskilt külast, vaid oli sündinud ja kasvanud Tallinnas, aga see lugu oleks võinud juhtuda.
  • Teisega oli juba see kõhklus, et teadaolevalt teine etendus, teine raamat jne lähevad alati n-ö aia taha.
  • Kindlasti pole ma nii tark, et midagi igavikulist kirjutada, mulle on öeldud, et oskan lugusid jutustada ja see on suur kiitus.
  • Ma ei julge end pärast 30 aastat raadios isegi ajakirjanikuks nimetada.
  • Kirjaniku aunimetust ei jõua ma järelejäänud elu jooksul ilmselt enam välja teenida, oleks pidanud ehk varem julguse kokku võtma.



  • [Raadiohäälele vajalikust selgusest:] Paljud inimesed ütlevad, et ma räägin raadios hoopis teise häälega kui muidu [---] Päriselus sa ei jaksa kogu aeg niiviisi rääkida, see võtab rohkem energiat.
  • Raadio uudistetoimetuses on kindel tunne, et kui mul on kolm minutit saateni ja kolleegi esilugu veel valmis ei ole, aga ta ütleb, et ta jõuab, siis ma tean, et ta jõuab ning ma tean, et seal pole apsakaid sees.
  • [Kirjutamisest koroonakriisi aegses isolatsioonis:] Mul oli esimest korda elus viis nädalat järjest vabaks ning siis ma leidsin selle krimiromaanide konkursi kuulutuse, muidu ma oleksin lihtsalt peast hulluks läinud, sest ma ei ole harjunud niisama kodus istuma.
  • Kui ma seda konkursi kuulutust nägin, läksin kõigepealt internetti, vaatasin, kuidas krimiromaani kirjutajad on soovitusi andnud, tegin endale asjad selgeks, et on näiteks erinevat liiki krimiromaane, sest krimka peab olema üsna žanripuhas, sest kui sa midagi kirjeldad, siis see peab andma mingi tulemuse loo jutustamisel, nagu teatris, kui on püss seinal, siis see peab pauku tegema.
  • Minu jaoks oli krimiromaani kirjutamisel kõige keerulisem see, et sa ise tead, kes on süüdi ning väga raske oli, et ma ei annaks liiga vara välja, et lugeja ei aimaks, et põnevus säiliks, aga samal ajal pean ikkagi natukene vihjeid andma.


Artiklid

[muuda]
  • Esimene ja peamine asi, mida koroonakriis mulle õpetas, oli see, et inimesed on väga erinevad, mõtlevad väga erinevalt ja neil on selleks täielik õigus. See erinevus tuli mulle siiski üllatusena, sest tavaliselt olen uskunud, et inimese põhiloomus on ikka sama, olgu olud, millised tahes ning et üldiselt mõtleme kõik enam-vähem ühtemoodi. Aga võta näpust!
Ja üllatusena tuli mulle seegi, et olen püüdnud muuta iseenda käitumist, leida endas mõistmist, pidada teistmoodi mõtlejatele kaitsekõnet.
  • Kui piirid kinni läksid, arvasin, et kohe järgmisel hommikul on kõigile selge, kui palju parem on elada avatud piiridega Euroopas, kus inimesed ja veosed rahulikult liikuma pääsevad. Et kohe-kohe tuleb vanematele inimestele meelde ja saab noorematele selgeks, mida tähendas Nõukogude Liit, kus oma riigist välja ei pääsenud ja paljud vaatasid kõike piiritagust kahtlustava pilguga.
Aga võta näpust! Poliitikute puhul on selge, et nad unistavad ainuvalitseja troonist oma kuningriigis. Siiski leiavad ka paljud teised inimesed, et ongi aeg hakata rohkem sissepoole vaatama, arendada naturaalmajandust, kõike ise toota, mitte teha koostööd, hoidagi piirid kinni. Paljude arvates on see turvalisem, parem.
  • Seda teadsin juba varemgi, et üks paremaid müügiargumente on hirm. Kui inimest hirmutada millestki ilma jäämisega, siis ta üldiselt ostab seda. Poliitikute hirm kaotada hääli, kui tõesti jamaks läheb, torkas muidugi esimesena silma. Ma arvasin, et enamik inimesi võtab asja rahulikult, jälgib fakte ja kuulab tervet mõistust.

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Kai_Vare&oldid=132283"