Kaif

Proosa

• Tegelikult oli enamik Kettamaailma elanikke parajasti säärases meeleseisundis, mis on saavutatav ainult eluaegse meditatsioonile pühendumisega või umbes kolmekümne sekundi pikkuse keelatud taimede pruukimisega.
  • Terry Pratchett, "Fantastiline valgus", tlk Krista Kaer, 1998, lk 202

• Peale heroiini oli neil valmis varutud sada liitrit diisliõli viieteistkümneliitristes kanistrites, muusikakeskus ja Bachi "Kunst der Fuge" - kogu selle varustuse täpse kirjelduse oli krahv Rickardt saanud ühest päkapikunägemusest — ja siis leidsid nad ühe tühja konteineri, suitsetasid päikese käes heroiini, võtsid ennast üleni paljaks, valasid konteineri põhja diisliõli, panid Bachi muusikakeskuses mängima, ja järgmised neli tundi, ütles Rickardt, viibisid nad paradiisis, nad püherdasid õlis ja neil oli kaaluta oleku tunne.
  • Peter Høeg, "Elevanditalitajate lapsed". Tõlkinud Ene Mäe. Tallinn: Eesti Raamat, 2012, lk 312

• Tõsiasi on, et kadedus on kehalikustunud (tunneme seda oma kõhus, rinnas, kurgus jne) ning seda on ka auhindamine ja auhindade saamine. See tuleb Kangro tekstist reljeefselt välja. Peale raha, mis auhinna(kese)ga kaasas käib, on oluline ka kehaline tajumus, mis kaasneb teadmisega, et oled parim, oled võitnud. Raha ehk rulli on muidugi vaja. Juba Semper nurus endale Berliini sõiduks mitmeid avansse ning Kangrogi kirjutab avameelselt (napist) rahast, mida talle koos auhindadega pudeneb, kuid põnevam on selle juures dopamiini­teema. Auhinnaga kaasneb nimelt lühemat või pikemat aega kestev kaif, mõnus siirupine tunne, mis ajab veidi ülemeelikuks, tekitab kohvikus väljategemise ja ka väljaelamise tunde. Seda on Baltimaade elanikel hädasti tarvis, eriti talvel. Kirjanikkond ei ole huvitet vaid sümboolsest kapitalist (mis on jube oluline) ja rahast (mis on jube oluline) ja võrgustikukapitalist (mis on jube oluline), vaid ka kehalise kapitali virgutamisest, s.o meie keha (ja seekaudu ka muidugi mentaalsus) vajab sööste, naudin­gulisi vööte, viirge ja jugasid, tunde­laenguid, mis meenutavad armumist või lihtsat lihahimu.
  • Merlin Kirikal, "Mina, Johannes Semper ja Maarja Kangro", Sirp, 11.01.2019