Kanasupp

Proosa

• Stella kergitab köögipliidil oleva kastruli kaant ja tunneb kanapuljongi lõhna. Pliit on veel soe, puljong kastrulis ei ole jahtuda jõudnud, saared leeme pinnal on kuldkollased nagu sulavõi.

Stella teab, mida see tähendab: sõnatut lepituse otsimist, lohutust. Ema on talle lapsepõlve jooksul kanaleemelohutusest nii palju kordi rääkinud, et ta usub seda nüüdseks tõemeeli: kanapuljong aitab kõige vastu, see ravib purukskukutud põlvi, väljaväänatud varbaid, muhke ja marrastusi, muremõtteid ja masendust, lootusetusetunnet ja leina ning kõike, mis mahub sinna vahele.

• Kai Aareleid, "Vaikne ookean", 2021, lk 33

Luule

Kanasupp,
kanakoib,
kanasupp,
kanakoib,
kanasupp,
kanakoib -
sellesse ringi
jääkski.

• Wimberg, "Eesti köökk: Värsijalad pliidi ääres. Poeem", Vikerkaar 1-2/2007, lk 7