Ketserlus

Proosa

• "Ega Auväärne Isa mind äkki luterlaseks pea?" küsis filosoof kerge muigega.

"Ei, mu sõber, ma kahtlen, kas te üldse nii sügavalt usklik olete, et võiksite ketserlusse kalduda."

• Marguerite Yourcenar, "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives, 1982, lk 144

• Nagu ikka, pidime osalema raekoja juures hällistseenis ja paganate puu alla jõululaule laulma kogunema. See tähendas korrapäraseid harjutustunde Päästearmeega, mis oli alati problemaatiline, sest meie tamburiinimängijad lõid tihti rütmist mööda. Sel aastal küsis nende kindral, kas me ei tahaks ainult laulmisega piirduda.

"Öeldud on, et tehtagu rõõmsat lärmi," tuletas May talle meelde.

Kui kindral söandas soovitada seda psalmi pisut vähem sõna sõnalt võtta, lõi mäss valla. Kõigepealt oli see ketserlus. Seejärel ebaviisakus. Seejärel tähendas see juba lahkarvamusi meie koguduses. Mõned meist nägid selles iva, teised olid üdini solvunud. Me vaidlesime, kuni tee ja küpsised uuesti meieni jõudsid, siis langetas kindral otsuse. Kõik, kes tahavad tamburiini mängida, võivad teha seda oma kirikus, aga mitte tema harjutustundides ja jõululaulude laulmise ajal.

• Jeanette Winterson, "Apelsinid pole ainsad viljad". Tõlkinud Kätlin Kaldmaa. Tänapäev, 2008, lk 144-145