Kilp
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Kilbid)
Piibel
[muuda]Issand on mu kalju,
mu mäelinnus ja mu päästja.
3 Mu Jumal on mu kalju,
kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja abisarv,
mu kõrge kants ja varjupaik.
- Teine Saamueli raamat 22:2-3, Taaveti tänulaul
Proosa
[muuda]- "Iseseisvus on väärtus, mis püsib senikaua kuni püsib tahe iseseisvust kaitsta. Ainus kilp, mis suudab säilitada sõltumatust ja täna veelgi rohkem suudab ka sõdasid ära hoida, on rahva tahe vajaduse korral oma sõltumatust kaitsta."
Lennart Meri, "Vabariigi President Maarjamaa risti ordeni üleandmisel kindral Adolf Erik Ehrnroothile 21. veebruaril 1998"
- "Noh, mina olen alati oma kilbiga tagasi tulnud," lausus Noobel. "See pole mingi küsimus."
- "Noobel," ohkas Colon, "sina tulid alati tagasi oma kilbiga, kõigi teiste kilpidega, kotitäie kuldhammastega ja viieteistkümne paari saabastega, mis olid veel soojad. Ja kõik see oli sul vankri peal."
- "Nooh, pole ju mõtet sõtta minna, kui sa võitjate poolel pole," ütles Noobel ja torkas valge sule oma kiivriharja.
- "Noobel, sina olid alati võitjate poolel, sest sa passisid lahinguvälja ääres ja vaatasid, kes võidab, ja siis tõmbasid võitjate poolelt mõne surnud saadananaha mundri selga. Ma kuulsin ikka, et teinekord isegi kindralid hoidsid sul silma peal, et teada saada, kuidas lahing kulgeb."
- "Paljud sõdurid on teeninud erinevates sõjavägedes," õigustas end Noobel.
- "Täpselt, õige jutt. Ainult et tavaliselt ei teeni nad erinevates sõjavägedes ühe ja sama lahingu ajal," ütles seersant Colon.
- Terry Pratchett, "Patrioot", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 149
Luule
[muuda]Ja asub kohe võitlema Turpin.
...
Ta annab kannuseid ja hobu lendab,
üks siht vaid ees — Abismi rünnata.
Sel käes on kilp, kust sätendavad vastu
topaasid, ametüstid ja rubiinid.
(Metas'i orus kord emiir Galafe
sai selle kilbi otse saatanalt.)
- "Rolandi laul", tlk Johannes Semper, rmt: "Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia", 1962, lk 117
Üks kindel linn ja varjupaik
on meie Jumal taevas,
Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk,
Ta aitab kõiges vaevas.
- Martin Luther, "Üks kindel linn ja varjupaik", omal viisil, tlk Ferdinand Hörschelmann.