Kosmoseajastu
Proosa
[muuda]- Mind on lapsest saati galaktika, tähed ja kuu hulluks ajanud, ikkagi kosmoseajastu laps.
- Liisi Eesmaa, intervjuu: Katariina Ratasepp, "Liisi Eesmaa: ma ei lasknud pikki aastaid lapsesaamise mõtet endale ligi, sest tahtsin teha karjääri", Pere ja Kodu, 02.04.2021
- [Kosmoseprügi kuhjumisest kokkupõrgetes:] Ma küll pole seda mudeldanud, aga kujutan ette, et ajapikku võtaks see üle kogu Maa madala orbiidi. Siis oleks kosmoseajastu vähemalt Maa madala orbiidi jaoks läbi.
- Andris Slavinskis, Tartu Observatooriumi kaasprofessor, intervjuu: Airika Harrik, "Professor Vene raketikatsetusest: kosmose koristamine on üüratult raske", ERR, 18.11.2021
- Üks oluline erinevus tänapäeval võrreldes kosmoseajastu algusega on see, et eri tegijaid on palju rohkem. Alguses olid toonased suurriigid NL ja USA ainukesed kosmoseriigid. Juba kaunis varsti alustasid kosmosetegevusega mitmed Euroopa riigid ja selleks loodi koostööorganeid, mis 1975. aastast koondati Euroopa Kosmoseagentuuri (European Space Agency, ESA) alla. Praeguseks on pilt palju kirjum. Venemaa on küll suurel määral jätkanud NL-i kosmosetegevusega, aga olulisemaks on muutunud Hiina. Lisaks on aina aktiivsema Euroopa kõrvale kerkinud India, Brasiilia kui ka näiteks Araabia Ühendemiraadid kui olulised tegijad kosmoses. Rohkemate riikide tegevus ei ole aga ainuke muutus. Suured ja keerulised kosmosesüsteemid on peamiselt riiklikud, aga kuna kosmosetehnoloogia on arenenud nii, et väikseid satelliite on suhteliselt odav toota ja leidub ka erasektori teenusepakkujaid, kelle abil neid orbiidile lennutada, siis on tekkinud aina rohkem erasektori kosmoseobjekte. Viimastel aastatel on ka kanderakettide tootmine läinud suurelt osalt erasektori kätte.
- Katrin Nyman-Metcalf, "Kosmos – lähituleviku sõjatander?", Vikerkaar 9/2021