Kreek
Kreek on kreegipuu vili.
Luule
[muuda]tuhme ja siniseid oksi
mullani kooldumas näen
kusagil kreegid said valmis
hilised kusagil kreegid
lokkava ädala laineil
kaugenes sügisepäev
/---/
jõe ääres roostetab rohi
terav on metsõunte maik
kusagil kreegid said valmis
viimased kreegid on valmis
laugudel lamab oktoober
kamalus valguselaik
- Viivi Luik, "*** Tuhme ja siniseid oksi" (1969). Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 244
Kuskil keldrisopis on riiulil öölilla kreegivein,
ajast nii kangeks läind,
et toob vaid puhtaimat unustust.
Rõske sügis ja udutav seenevihm,
vana maja lõhnad ja pillide ulg öösse,
ammuste kaaslaste põlevad pilgud eeskoja trepil.
- Berit Petolai, "Hämarate aegade tõmme" kogus "Meoma ümisevad tuuled" (2019), lk 62
hulgun õhtul aedlinnas ringi ja otsin kreeke
tänavatel on luuviljade lõhna
aga puude lahkus on aiapiirini pügatud
et hulgused ei ulatuks
ainult mõned valged klaarid
on oma õrnuse vastu kruusa ära löönud
- Mirjam Parve, "lõikuskuu", Värske Rõhk, veebruar 2020