Kell on seitse õhtul, käes on kreppide valmistamise aeg. Mina valmistan taina. Ilma retseptita, mõistagi. Sina mõõdad ainult piima ja jahu ning sulatad või. Panen endale töövahendid ise valmis: salatikauss ja vispel, mis on väiksem kui sul. Ma oskan nüüd juba mune õigesti jahu sisse katki lüüa. Seejärel lisan aegamisi kaussi piima ja või segu. Siis kukun kogu jõust vispeldama, nagu sõltuks sellest terve maailma heaolu. Sa peatad mu: "Mitte nii kiiresti, kontrolli oma liigutusi, muidu lendab see igale poole laiali." (lk 63)
Löön krepipanni kolksuga vastu metalli. "Poiss, me ei löö kunagi millegagi pliidi pihta. See näitab, et sa ei austa oma tööriistu." (lk 63)
Meie ei pööra kreppe kunagi ümber õhku visates, see on multikategelaste nali. Õpin neid pöörama pannilabida abil. Lõpuks taskuteks vormituna on nad veidi kõrbenud ja rebenenud. "Aga see oskus tuleb ajaga. Tule nüüd, hakkame uuesti peale..." (lk 63)
Jacky Durand, "Retseptiraamat", tlk Johanna Taiger, 2020
