Lõõts
See artikkel räägib tööriistast õhu puhumiseks; muusikainstrumendi kohta loe artiklist Lõõtspill.
Proosa
[muuda]- "Muidugi," pomises Charles vorsti süües. "Kas onu Charles ei ole armas?" lisas ta selgemini. "Nägin teda öösel unes - ta maalis oma nägu nende värvidega, mis ma Carolile kinkisin, ja siis me pumpasime temasse lõõtsaga õhku, et ta paksemaks läheks."
- "Ja kas ta läks?" päris Caroline.
- "Ta läks lõhki," vastas Charles lühidalt, "ning sadas kuivanud lehtedena alla."
- Järgnes rahulolev vaikus. (lk 17)
- Edith Nesbit, "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001
Luule
[muuda]Ärkab tuul,
see vägev sepp.
Seob ette põlle,
tõstab merest hõõguva päikeseketta
sinisele taeva-alasile.
Vaadake, kuidas ta hiigelhaamriga lajatas!
Sädemete vilkad poisikesed
hüppavad merre, kuuselatva,
keerlevad kastepiiskade karussellil.
Tore on!
...
Tuul, tõmba tugevamini oma lõõtsa,
et puri laisalt ei laperdaks!
Päev
peab algama täispurjedega!
- Helgi Muller, "Kes oskaks maalida...", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 16