Mine sisu juurde

Laevahukk

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa[muuda]

  • [Paul:] "Ja mis teie nimi on, härra?"
"Florent Turner."
"Loodetavasti pole te kunstnik? Teie inglise nimekaim on lask­nud sadadel vintsutatud laevadel lainemöllus hukkuda, kuid niisu­gust möllu tuleb ookeanil harva ette, kui te minu arvamust (mis on asjatundlik) usaldate, sellist taltsutamatut möllu. Seejärel lasi kunstnik taevast alla langeda udusel päikesevinel, mis on nagu loo­dud sadamast purjekaid peegelsiledale merele meelitama, ja pea­legi kui mängus on muskaadilaadung! Härra, peab tunnistama, et meremehele on see tõsine katsumus."


  • Tool kriuksatas - kapten Porgand kummardus jälle üle laua. "Ärge pange pahaks, inspektor Pessimal, aga kas ma tohiksin uurida, millised ellujäämist ohustavad olukorrad võivad topeltraamatupidamise juures tekkida?"
A. E. Pessimal ohkas. "Rahandusaasta lõpu poole võib asi päris ohtlikuks minna, kapten. Kuid ma saan aru, mida te silmas peate, ja kinnitan teile, et ma olen lugenud iga viimast kui selleteemalist memuaarideraamatut, käsiraamatut, päevikut ja pudelisse pandud teadet - selle all mõtlen ma muidugi pudelist võetud teadet -, mis on praegu kättesaadavad, ja uskuge mind, te oleksite hämmastunud, kui kuuleksite, milliseid hirmsaid otsuseid inimeste grupid vahel langetama peavad, et vähemalt mõned, kui mitte kõik, ellu jääksid. Klassikaliseks näiteks on laevahukust pääsenud meremehed, kes triivivad paadiga ookeanil, kusjuures päästmisvõimalus on imeväike. Tavaliselt on kombeks süüa üksteise jalgu, aga varem või hiljem kuivab koibadevaru kokku, kui ma tohin nii väljenduda. Seejärel tekib küsimus, kes peab surema, et teised ellu jääda saaksid. See on hirmus matemaatika, kapten." Alles nüüd A. E. Pessimal punastas. "Andke andeks. Ma tean, et ma olen väike, nõrk mees, aga ma olen kokku pannud suure raamatukogu: ma unistan ohtlikest kohtadest."
"Vahest te peaksite tegema jalutuskäigu läbi Surmavarjude, inspektor," tähendas Porgand. "Siis ei peaks te unistama. Jätka palun, Lõbus." (lk 170-171)