| „
|
— Paratamatult on armastusvõimelised inimesed praeguses süsteemis erandid; armastus on tänapäeva läänelikus kultuuris marginaalne nähtus. Mitte niivõrd sellepärast, et paljud ametid armastust välistavad, kui just sellepärast, et valitsev on toodangukeskne ja tarbimisahne ühiskonna vaim, mille vastu end edukalt kaitsta suudab vaid juurdunud tavasid eirav isiksus. Need, kes võtavad armastust tõsiselt ja peavad seda inimeksistentsi probleemide ainsaks ratsionaalseks lahenduseks, peavad lõpuks mõistma, et meie ühiskonna elus tuleb läbi viia tähtsaid ja radikaalseid muutusi, et armastus muutuks erandlikust ja harvaesinevast nähtusest sotsiaalseks nähtuseks.
—
— Erich Fromm, "Armastuse kunst", tlk Ann Alari, 2. tr, 2006, lk 134-135
|
”
|
