Maris Pihlap

Allikas: Vikitsitaadid

Maris Pihlap (sündinud 16. jaanuaril 1997) on Eesti laulja, laulukirjutaja, produtsent ja DJ.

Intervjuud[muuda]

  • Minu muusika võib pealtnäha mõjuda üsna kurvameelselt, aga see kurvameelsus ei ole kõle ja üksik, vaid pigem avalik emotsioonide lahtiharutamine. Minu eesmärk inimesena ei ole ka siia maailma kurbust juurde tekitada, vaid luua keskkond, kus teised tunneksid, et nad võivad ka oma muresid jagada ega pole üksi keset küündimatuna näivat (võlts)positiivsust. Ausus on kõige olulisem.


  • "Lihtsalt usu endasse", "you attract what you radiate" ja muud väljendid. Nägin, kui ohtlikud need võivad olla, kui neid põhjalikult lahti ei seletata; kuidas üks noor inimene võibki noorte hulgas kulutulena levivaid manifesteerimise õpetusi lugedes jõuda järeldusele, et ta on kõiges ise süüdi. Trotsist selle kõige vastu oli vist paratamatu, et loominguhetkedel just need maha vaikitud mured ja mõtted välja tulid.
  • Eks ma olin kõike seda, mida mu albumi produtseerimine tähendas, juba mõnda aega teinud, teadvustamata, kuidas seda nimetatakse. Ma tegin lihtsalt mussi ja õppides sammhaaval, kuidas mu peas kõlavat arvutis realiseerida, saigi sellest sujuvalt produtseerimine. Siinkohal võlgnen tänu ka Viljandi parimale helitehnoloogia õppejõule Jose Diogo Nevesile, kes selgitas meile, et tehnika ei pea jääma ainult tehnoloogide kätte, muusikud oskavad seda vahel hoopis teistmoodi ja loomingulisemalt kasutada.
  • Keele tähtsus muusikas ei muutu vist nii väga aja jooksul, kuivõrd erineb žanriti. Loos peab midagi head olema, mõnikord on see tekst, mõnikord on see miski muu. Kuna mul isiklikult tekib tugev side tekstiga ja sõnad võimaldavad oma ideid vahel palju otsesemalt ja ausamalt väljendada, siis tundub loomulik seda kasutada.
  • Hindan väga artiste, kes oskavad oma mõtteid lihtsalt ja otse välja öelda, mõjumata sealjuures liiga kohmakalt, üks parimaid näiteid on norra laulja Emilie Nicolas. Minul oli noore kasvava naisena mingil hetkel väga vaja tema sõnu kuulda ja soovitan igal 16–99-aastasel tüdrukul sama teha.
  • Muusikal on alati funktsioon. Mõnikord on see panna inimesed tantsima, mõnikord midagi õpetada, mõnikord aidata aega mööda saata, mõnikord raske töö tegemist kergendada, mõnikord ilusat hetke kaunistada. Kui ta oma funktsiooni täidab, siis jääb üle vaid õigel hetkel õige lugu mängima panna.
  • See kõlab küll klišeena, aga minu arust on tihti kõige suurem väljakutse uskuda endasse. Uskuda nii palju, et ilmudki iga päev kohale ja teed selle "kodutöö" ära, ka siis, kui tulemusi veel ei paista. Kuni ühel hetkel oled piisavalt hea. Ja siis uskuda endasse nii palju, et julgeda panna see asi välja. Ja siis uskuda nii palju, et tööd jätkata. Muud nagu polegi, tehnika on tänapäeval odav ja õppematerjalid kättesaadavad, looming igaühe sees kuskil ise olemas.