Mart Kivastik
Mart Kivastik (sündinud 4. märtsil 1963) on eesti kirjanik.
"Tädi Eva koogid"
[muuda]Mart Kivastik, "Tädi Eva koogid", Looming 12/2005.
- Kookidest kirjutamine, nende kirjeldamine ja kujutamine nende söömise asemel on sama mannetu kui muusikast rääkimine ilma seda kuulmata. See on nagu lend kujutlustes või suudlus ilma armastuseta, käeviibe pilvede poole, millel pole lootuski taevani küündida. (lk 1786)
- Tegelikult peetakse ju lihapirukaid üsna tavaliseks söögiks, millest pole koguni mõtet rääkida, kuigi näiteks magustoidud sobivad kõneaineks küll. Ei teagi, kas see on ikka õige? Kui nii võtta, siis kes ei mäletaks legendaarseid kuuekümne kaheksanda aasta pirukaid ja kas või seitsmekümne viiendal või isegi mõnel korral kaheksakümnendate lõpus küpsetatuid. Need jäid kõigile meelde, ja nagu öeldud, kuuekümne kaheksanda aasta pirukatest tuli suisa müüt. Aga! Legend või mitte, peaasi, et need olid head pirukad. Pirukatega on ju nii, et pane nad kotti ja võta rongisõidule isegi siiasamasse Elva järve äärde — ja oled vaevu Peedul, kui need pirukad on juba külmad ja halvad, hangunud ja maitsetud, mille peale ei saa isegi pahandada, sest pirukad ei pea lihtsalt kotis vastu!
- Ja tädi Eva omad?
- Ainuke vahe ongi selles, et tädi Eva omadega on sõidetud Moskvasse — ja alles tagasiteel enne Tartut võite võtta viimase neist, mis on teinud pagasis raske reisi läbi metroode ja suurlinna kaubamajade ning saanud vintsutada mis kole, ja ta maitseb, justkui oleks ta äsja ahjust tulnud! Tädi Eva andis neile pirukatele igavese elu! (lk 1789)
- Tädi Eva pannkoogid kreegimoosiga on liiga head selleks, et neist rääkida. Ainsaks vabanduseks on tõik, et suuremal osal lugejatest puudub igasugune võimalus neid süüa, ja seetõttu püüab mu lugu võimalust mööda seda lünka korvata. Lõppude lõpuks ei jõua ju tädi Eva tervet maailma ära toita. (Kui see võimalik oleks, oleksime ehk pisut paremad.) (lk 1790)
Tema kohta
[muuda]- Kivastiku tekstidega seostub tähelepanuväärne retseptsioon. Hea looga, selgete karakteritega, elusa kõnekeelega ja soojalt emotsionaalsed näidendid jõuavad kõige laiema vaatajaskonnani. Ta ajab otsesõnu eesti asja ja mõtiskleb eestluse üle. Kivastiku kunstnikunaidendid tegid Viinistust olulise teatripaiga. "Üheaegselt on elavaks tehtud tükike meie kultuuriloost ja üks tundmist-teadmist vajav rahvuslik suurmees, samas on sündinud kangelane, kelle püüdluste ja kirgedega saab ennast samastada ka tänapäevane ambitsioonikas maailmaründaja. Meie ees on eesti kunstnik Konrad Mägi, kuid samas ka kaugelt üldistatum arhetüüpne ning ajatu loojanatuur." (Allik 2004) Kivastiku empaatiline autorihoiak teeb meilegi lähedaseks eelkäijate inimliku valikuraskuse ja valikujulguse, jumaliku vaimu ja maise rähkluse igapäevase hõõrdumise. (lk 81)
- Ene Paaver, "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua", rmt: "Eesti näitekirjanduse 20 aastat", 2014, lk 67-88
