Mary Wesley
Mary Wesley (kodanikunimega Mary Aline Siepmann; 24. juuni 1912 – 30. detsember 2002) oli üks Briti menukamaid romaanikirjanikke.
"Kummelimuru"
[muuda]Mary Wesley, "Kummelimuru", tlk Merike Mölder, 1995.
- [Walter:] "Mina lähen mereväkke."
- "Aga sa jääd alati merehaigeks." Polly sulges silmad, kui Helena kiirust lisas. "Isegi kummipaadis."
- "Ma lähen allveelaeva. Vee all ei saa merehaigeks jääda." (lk 8)
- Polly sirutas käe röstleiva järele. "Kas siin mõni noor Erstweiler ka on, tädi?"
- "Üks on, aga laagris. Floyerid ütlevad, et Erstweilerid on mustas masenduses."
- [Richard:] "See sunnib ennast kokku võtma, tuleb ainult kasuks. Kindrali sõnul on need kenad kohad. Keegi saatkonnas töötav sõber tahtis talle ühte niisugust näidata, kui ta siin oli. Ta loomulikult teab, et see on propaganda."
- "Mis on propaganda?" Tuppa astus unine Calypso. [---]
- "Koonduslaagrid." (lk 12)
- "Me tahaksime kirikla kaksikud homme einele kutsuda," ütles Walter.
- "Kui nad on samasugused sõjaväepõlgurid nagu nende isa, ei lase ma neil jalga oma majja tõsta," ütles Richard agressiivselt.
- "See on tädi Helena maja, onu, ja isa ütles, et me peame imetlema mr. Floyeri taolisi inimesi. Kui neid 1914. aastal rohkem oleks olnud, elaksime praegu kõik paremas maailmas." (lk 13)
- "Vaene tädi Helena." Oliver määris leivale võid. "Ta ei taha tunnistada fakti, et igaühes meist, isegi temas, peitub inimene, kes on võimeline tapma: sinus, sinus ja sinus." Ta osutas noaga ringi ümber laua. "Igaüks meist on võimeline tapma teist inimest." (lk 14)
- "Vaesel proua Floyeril on kaks poega," ütles Helena.