Mine sisu juurde

Musliin

Allikas: Vikitsitaadid
Élisabeth Louise Vigée Le Brun, "Marie Antoinette musliinkleidis" (1783)

Proosa

[muuda]
  • Uksed suleti, et keegi ei saaks enam saali juurde tulla, lord Mery võttis viiuli. Valérie palus endale ulatada oma rätiku - see oli tumesinine musliin, ta lükkas juuksed otsaesiselt kõrvale ja asetas rätiku oma juustele; nüüd langes see ta meelekohtadest mööda õlgadele, ta otsaesine joonistus teravalt välja, otsekui iidsel raidkujul. Nüüd ei olnud ta juukseid enam näha, ta silmad sulgusid ja tavaline naeratus kadus vähehaaval, ta kallutas pead ettepoole, rätik libises vaikselt ta rinnal ristatud kätele. Sinine rätik ja Valerie õrn ja puhas nägu tundusid pärinevat mõnelt Correggio maalilt, mis kujutab rahulikku leppimist. Kuid kui Valérie pilgu tõstis, kui ta huuled naeratada püüdsid, oli see otsekui stseen Shakespeare’ilt, kuidas Kannatus hauasamba jalamil Valule naeratab.


  • Ja hetkeks toast välja astudes nägin ma koridori otsas, sest koridor oli teisesuunaline, purpurribana paistvat ühe väikese salongi tapetseeringut, mis oli vaid lihtne musliin, aga punane ja kohe süttimas, kui vaid mõni päikesekiir teda puudutama peaks.


  • Proua Latournelle, kes lähenes viiekümnendatele eluaastatele, oli olnud varasemalt Esther või Sarah Hackett või Hackitt. Ta oli tulnud kooli prantsuse keele õpetajaks, kuigi väidetavalt "ei suutnud prantsuse keeles lausuda ühtegi sõna". Ta vahetas uude ametisse astudes nime (temast sai oletatavasti üpris kehv prantsuse keele õpetaja) sest "tööandjad leidsid, et teda oleks õpilastele parem tutvustada eksootilise nime all". Välimuse poolest oli ta eatu: "tema valge musliinist taskurätt oli kinnitatud alati sama hulga nõeltega, tema musliinist põlle kuju oli alati ühesugune”. Ta jätkas 1780. aastate kätiste ja rüüside kandmist ka tulevastel kümnenditel ja oli "tüse naine... aga väga nobe, kuigi tal oli puujalg. Ent ta ei rääkinud kunagi, kuidas ta selle eelkäija kaotas". (lk 75-76)
  • Seitsmeaastane sõda, mida kutsuti sageli esimeseks maailmasõjaks, kuna see mõjutas nii suurt osa maakerast, oli läbi ning meresid valitses Inglismaa merevägi. Kaupmehed importisid Idast teed, oopiumi, tapeete, päevavarje, portselani, musliini, vürtse ja bambusest mööblit. Türkiissinine, õrnroosa ja sätendavad kollased olid tulevased ja vägagi oodatud moetoonid. (lk 79)


Luule

[muuda]

Ning voorus pesitseb ta väikses purpurhuules
ja valgel kehal õrn on kleidi peen musliin:
Cythere nümfe näeb ju mõndki külmas Thules,
kuid kaunim kui kõik muud on see, kes istub siin.


Püüan
raputada maha valu
nagu mantlit.

Paabulinnusulgedest ja kiviklibust,
päikeseplekkidest ja surudest,
raskest musliinist
(mis sest, et musliin muidu on kerge).

Küll see istub hästi,
küll sel on palju nööpe ja nööre,
aasu ja pandlaid. Tõmblukku
ei ole veel leiutatud,
aga peened kätised küll.