Olelusvõitlus

Proosa

• Kõige krestomaalilisem abi-problemaatikat käsitlev teos on Pjotr Kropotkini "Vastastikune abi". See küllalt mahukas raamat vaatleb vastastikuse abi vorme mitte ainult mitmesugustes inimühiskondades, vaid ka loomadel. Kropotkini lähtetees on evolutsionistlik ja lähtub Darwini õpetusest, polemiseerides selle hilisemate tõlgendajatega, eriti Thomas Huxleyga. Algselt nägi Darwin liikide tekkimises kahe teguri koosmõju: üht neist nimetas ta võitluseks (struggle), teist aga koostööks (co-operation). "Inimese põlvnemises" toob ta ka näiteid, kuidas mitmetes edasijõudnumates liikides koostöö pikapeale võitluse välja vahetab; just sellised liigid peavad ootamatult rasketele tingimustele kõige paremini vastu. Paraku summutas Darwini tähelepanekud hilisemate järgijate monomaaniline kalduvus koguda loomariigist üksnes selliseid näiteid, mis osutavad halastamatule olelusvõitlusele liikide vahel ja sees. Üheplaaniliste näidete massiivse kuhjamise ajendiks on suuresti olnud soov sarnastada inimühiskonda teiste bioloogiliste liikidega. Et leida loodusest "olelusvõitluse" põhjendusi ja õigustusi, tuleb liikide elust kõigepealt luua piisavalt ühetaoline pilt.
  • Hasso Krull, "Anarhia: mäss või vastastikune abi? Pjotr K ropotkin ja Julia Kristeva ühiskonna teedest" [1998], rmt: "Imelihtne tulevik", 2020, lk 12

• Kui uskuda Susan Blackmore'i (ee "Meemimasinad", Tänapäev, 2003), oleme me kõik isiksustena vaid meemipuntrad. Sarnaselt bioloogilise olelusvõitlusega "egoistlike" geenide vahel jäävad ellu need meemid, mis suudavad ennast kõige efektiivsemalt levitada. Meem, mille sisuks on info vaba levik – infovabaduse meem – peaks olema seega kõige levivam meem üldse. Ja temaga koos kõik teised teda toetavad ideed. Selle meemi vastulöök katsetele teda takistada oli võimas: üle seitsme miljoni allkirja USAst SOPA-vastasele petitsioonile internetis. Ja Kongress loobus.
  • Jaak Kikas, "Infovaba infoühiskond" Sirp, 26.01.2012

• Sest ega kõiki ja kõike ikka kaitsta ei jõua, isegi siis mitte, kui sa ennast oma vastselt puhtaks rehitsetud, tõrjevahendiga pritsitud, kõblatud, rohitud, poogitud, kastetud ja imetletud maalapil korraks kõikvõimsaks aiakujundajaks kujutad. Ega üks õige aednik seda ju kunagi ei tee, sest aednik on oma põhiolemuselt üks väga vähesel määral suurushullusesse kalduv olend. Tal on selleks lihtsalt liiga palju tööd ja tegemist ning ta teab, et just õnne tipul võib teda alati tabada mõni ootamatus näiteks lehetäide, õunamähkurite, kedriklestade, hariliku yahustaja või kasvõi marjalutikate näol... Kahjurite nimistu näib lõputu, nii nagu ka olelusvõitlus.
  • Eeva Park, "Ringmäng ehk aedniku 12 kuud", Hea Lugu, 2022, lk 107

• Karmi olelusvõitlust on kultuurivaldkonnas üle 30 aasta praktiseeritud, käesolev liitkriis loodetavasti paljastab valdkonnas dominandina valitseva kognitiivse kohanemisprotsessi mustrid, mis on hõlmanud negatiivsele kogemusele ratsionaalsete tähenduste otsimise, millega kaasnevad kontrollitunde taastamise katsed ja positiivse enesekuvandi taasloomine. Meedias on lugeda, kui tublid ja edukad on mõned loojad, jättes tähelepanuta, kuidas süsteem ise räigelt ekspluateerib.
  • Kaisa Eiche, "Kaisa Eiche, vabakutseline kunstitöötaja", Sirp, 29.07.2022