Ovaal

Proosa

• Tema näo kaunis ovaal ümardus nagu värske muna ning valendas mingis läbipaistvas valevuses niisama nagu see, kui virtin seda, värsket, nüüdsama munetut, oma päevitunud käes uurivalt vastu valgust hoiab ja säravad päikesekiired sellest läbi paistavad; niisama läbipaistvad olid ka tema õhukesed kõrvalestad, punetades neid läbivast soojast valgusest.
  • Nikolai Gogol, "Surnud hinged", tlk Henrik Sepamaa, 1977, lk 90

Luule

Ovaalsete ookeanide
kallastel
oksüdeerunud Oriendis

Oonüksisilmsed odaliskid
ja ornitoloogid
vaatlevad
otstarbetu Erose
lendu

• Mina Loy, "Kuupealne reisijuht" ("Lunar Baedeker"), Poetry Foundation

Mida ma tookord kartsin?
ingmar bergmani maasikavälu
vanades raamides vanu maale
koplit kus kunagi hirnusid sälud
peeglite külmi ovaale
Maasikad õitsevad.

• Maie Remmel, "Aastaring" 4 kogus "Polüfooniline karneval" (1985), lk 43

su veretu pale
on ovaalsem mis tahes orbiidist
maa kuristikku oiaten vajub
sa vaikiden aeglaselt tantsid
randmed valgemad kriidist
ja palavik syytab mu ajju
Päikese mustad protuberantsid.

• Triin Soomets, "* Peegel hingab sind", rmt: "Valitud omadused" (2016), lk 25