Franciscus Assisist

Püha Franciscus lindudele jutlustamas. Püha Franciscuse meister, 1260 ja 1280 vahel, fresko Santa Maria degli Angeli kirikus Assisis.

Vanim säilinud kujutis Assisi Franciscusest paikneb Itaalias Subiacos, Sacro Speco kloostris.

Stefano di Giovanni, "Püha Franciscus ütleb lahti oma maisest isast", 1437-1444, algselt altarimaal Sansepolcros San Francesco kirikus; Machtelt Israelsi digirekonstruktsioon, 2009.

Franciscus Assisist (hüüdnimi "Jumala kerjus", Poverello; kodnaikunimi Giovanni di Pietro di Bernardone; 1181 või 1182, Assisi – 3. oktoober 1226, Assisi) oli Itaalia katoliku munk, müstik ja loodusesõber, frantsiskaanide ordu rajaja ning ökoloogia kaitsepühak.

Tema kohta

• [Reynaud:] Ma vaatan ringi kirikus, mis on mu elu, ning püüan tunda armastust selle vastu. Nii, nagu sina armastasid neid kujusid: murtud ninaga Püha Hieronymust, naeratavat Neitsi Maarjat, lipuga Jeanne d'Arci, värvitud tuvidega Püha Franciscust. Ma ise ei salli neid linde. Tunnen, et see võib olla patt minu nimekaimu vastu, kuid ma ei saa sinna midagi parata. Nende kisa, nende mustus, mida on isegi kiriku ukse ees - lubjatud seinad on nende jätetest triibulised -, ning nende häälitsemine jutluse ajal. Ma mürgitan rotte, kellest käärkamber kubiseb ja kes närivad seal riideid. Kas ma ei peaks mürgitama ka tuvisid, kes segavad minu jumalateenistust? Ma olen proovinud, mon père, kuid asjatult. Võib-olla kaitseb neid Püha Franciscus. (lk 83-84)
  • Joanne Harris, "Chocolat", tlk Jaanus Õunpuu, 1999

• Kord ütles Püha Assisi Franciscus noorele mungale: "Vend, mingem ja jutlustagem linnas." Ja nii nad lahkusid kloostrist ja, kõneldes üllatest asjadest, läksid nad läbi kogu linna ning tulid tagasi kloostrisse. Noor munk küsis imestunult: "Isa, aga millal me jutlustama hakkame?" Ja Püha Franciscus vastas: "Vend, kas sa ei märganud, et me jutlustasime kogu aeg? Me kõndisime väärikalt, me arutasime kõige üllamaid asju, möödujad vaatasid meid ning said tunda rahu ja lohutust. Tõesti, jutlus ei koosne üksipäini sõnadest, vaid kogu ülalpidamisest."
  • Jelena Roerich, kiri 10. detsembrist 1936; rmt: "Letters of Helena Roerich", II köide, Agni Yoga Society, 1967