Pühad

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • 1990. aastate algupoolel, kui olime riigina taasiseseisvunud, hakati märkmikkalendritesse ka populaarseid kirikupühi märkima. Nii soetasin minagi neist ühe, kuid mitte praktiliseks kasutamiseks, vaid õppeotstarbel - liikuvad pühad olid kopeeritud eelmise aasta kuupäevade järgi ja kalendritegijat ei häirinud sugugi ega tekitanud küsimust, miks suur reede on sel aastal esmapäeval ja emadepäev kolmapäeval. Sellised märkmikkalendrid olid kultuurilise järjepidevuse katkemise värvikateks näideteks. (lk 173)
  • Liikuvad pühad (ld festa mobilia) on kirikuaasta tähtpäevad, mille kuupäev võib kalendris 35 päeva ulatuses kõikuda. Nendeks on vastlapäev, tuhkapäev, palmipuudepüha ehk urbepäev, ülestõusmispühad ehk lihavõtted, ristipäevad ja suviste- ehk nelipühad. Liikuvate pühade arvestust peetakse kuukalendri järgi, mille kohaselt on kuus 28 päeva. Liikuvatele pühadele vastanduvad liikumatud pühad (ld festa immobilia), mis on kinnistunud kiriku- ja rahvakalendris kindlatele kuupäevadele. (lk 173)
  • Liikuvad pühad suhestuvad kirikukalendris paasatsükliga, rahvapäraselt lihavõtte-, kiige- või munapühadega, mis on esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Üks või teine liikuv püha on teatud kindel arv päevi lihavõtetest kas varasemad või hilisemad: näiteks lihavõtetest seitse nädalat tagasi teisipäeval on vastlad; seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid aga suviste- ehk nelipühad. (lk 174)