Palvetund
Ilme
Proosa
[muuda]- Niipea kui Anskis koju ilmub, surub Jokubas talle kohe labida või hangu pihku:
- "Säh, vennas, lähme nüüd põllule. Töö ootab."
- "Ma pean mõtlema," tõrgub Anskis, "laupäeva õhtul on mul palvetund."
- "Laupäeva õhtuni on aega küll, jõuad veel mõtelda."
- "Kuid ma olen ju jumalast kutsutud!"
- "Sa tead, et ma sellesse ei usu, niisuguseid kutsutuid on täis kõik nurgatagused."
- "Mõtle ometi, Jokubas, vennad jutlustajad võtsid mind oma keskele ja usaldasid mulle kohe jutluse. Sina aga naerad. Ma ei jäta palvetamist nagunii, palun ka sinu eest, et..."
- "Hüva, hüva! Kõik on väga kena, ainult et pühakirjas on öeldud: t e e t ö ö d ja palu jumalat!" (lk 71)
- Ieva Simonaitytė, "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977