Paranoia

Proosa

Paaniline hirm massi ees on üks kommunismi vedrusid - see lubab värvata tarku ja ausaid inimesi, kes on eelkõige otsimas kaitset massi eest. Nende hoolikalt varjatud paranoia põhjustab, et nad eelistavad NKVD-d, Gestapot või UB-d massile. Lühinägelik valik, sest totalitarismi organid on lihtsalt massi kuritegelikkuse ametlikud organisatsioonilised vormid. Ent vabatahtlik samastumine massiga võib olla vahel varjupaigaks totalitarismi fundamentaalse julmuse eest.
Leopold Tyrmand, "Päevaraamat 1954", 23. veebruar, tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 238-239

Kord tuli tal kirjutada kirjand teemal, mis raamatut ta tahaks endale kaasa, kui peaks sattuma üksikule saarele. See oli tobe teema. Oli äärmiselt ebatõenäoline, et keegi nende klassist üksikule saarele satuks. Preili Castle oli soovinud, et nad valiksid mõne Shakespeare'i näidendi või Piibli, ent Sam oli põikpäiselt valinud sõnaraamatu. Sam mõtles, et oleks üsna paranoiline ringi käia lemmikraamatuga seks juhuks, et satud üksikule saarele. Kui ka nii juhtuks, on raamatust ammu villand. Sõnaraamatu abil võiks ta kirjutada just niisuguse raamatu, nagu ise tahab.
- Bobbie Ann Mason, "Maal sees", tlk Mati Soomre, LR 22-25/1991, lk 114

Primitiivse (või kurikavala) lähenemise järgi on erakonna soov võimule tulla kellegi paranoiline võimuiha. Ajalugu annab sellistele kartustele aeg-ajalt alust, kuid parim seni leiutatud rohi paranoilise võimuiha talitsemiseks on demokraatia. Siin on tegemist taas üksikisiku ohjeldamisega. Kui aga võimule pürgib erakond, siis on tegemist iseenesest mõistetava sooviga rakendada parimal viisil oma põhimõtteid. Varjatult ja opositsioonis saab ju üht-teist tehtud, kuid see ei ole mingi süsteemne ühiskonnakorraldus. Erakondade vahetumine võimu tipus on omakorda selle tingimus, et kellegi vildakad põhimõtted ühiskonna ehitust liiga kiiva ei kisuks.
- Andres Tarand, "Uks jääb lahti valimisliiduks", Eesti Päevaleht nr 280, 27. oktoober 1998, lk 2

Tuli välja, et intellektuaalne omand võib ühtviisi hästi olla märkmikku kritseldatud luuletus, "Puhta mõistuse kriitika", hambapasta reklaam ja aluspüksid. Ja et selle väljendi eesmärk pole sugugi lähendada omavahel inimesi, kelle koondumine muidu ehk võtaks pisut rohkem aega, vaid vastupidi - neid inimesi üksteisest kaugendada. Luua muljet, nagu lähtuks iga tühisemgi mõttevälgatus ühest ja ainsast individuaalsest keskmest, mis kuulub ainult ühele isikule - ise-enda-isikule. See individuaalne hüperpersoon on kõikidest teistest täielikult isoleeritud, alates aegade algusest kuni universumi lõpuni. Tema fundamentaalne isesus on intellekt ja selle intellekti kaks valdavat funktsiooni on (a) produtseerida midagi täielikult uut, ainult iseenesest lähtuvat, ja (b) valvata, et mõni teine samasugune intellekt ei saaks seda produktsiooni tema tagant salaja ära hiivata ja sootuks enda omandiks kuulutada. Niisugune paranoiline kujutelm mõjub nagu liialdus, karikatuur. Aga see on täiesti reaalse seisukorra karikatuur.
- Hasso Krull "Intellektuaalne maa" Sirp, 22. august 2003

Sotsiaalmeedias diskuteerides ja vaieldes hakkas mulle koitma kolmas tõlgendus eelmise kahe kõrval: et on omajagu inimesi, kes saavad aru "Tujurikkuja" pila sihist ja keda ei saa otseselt rassistiks või ksenofoobiks pidada, kuid kes ometi tundsid, nagu oleks pila sihitud nende vastu. See üllatas ja oli ootamatu. Kuid põhjus on tegelikult lihtne: on inimesi, kes on tehtud hellaks sellega, et kuigi nad ei jaga Martin Helme ja Kristiina Ojulandi stiilis paranoiat, vaid on lihtsalt väljendanud skepsist näiteks Euroopa integratsioonivõimekuse suhtes või osutanud sisserändajate getostumise ohule, saavad ometi endale vihkaja tiitli. Loomulikult on nende hulgas ka inimesi, kelle hirmud on üles köetud valeinfoga, mida äärmuslased poliitilise profiidi lõikamiseks sihilikult levitavad.
Aare Pilv, "Nüansimeele kriis"., Postimees, 17. jaanuar 2016

Mind paneb sügavalt nördima see, et viimased paarkümmend aastat kui arhitektid on püüdnud varjendite ja tsiviilkaitse teemast rääkida, siis on valitsuse tasandil, erinevate poliitiliste vaadetega inimeste poolt seda teemat pigem naeruvääristatud või suhtutud sellesse teatava üleolekuga, nagu me oleksime paranoilised. See on minu meelest lubamatu ja siin me täna oleme.
- Margit Mutso, intervjuu: Reet Weidebaum, "Tallinna Kesklinna elanikud saaksid pommide eest pageda bastionikäikudesse", ERR/ETV "Aktuaalne Kaamera", 03.04.2022

elevantidel kas pole maanja krandioosat
hirmutunnet hirv ehk põeb või paranoiat põder,
orav kas ei karda värve rohelist ja roosat,
hüpohondrias kas kängub känguruu, see nõder.