Pimetähn

Proosa

Nüüd kuulis Gwen läbi tuule vihina, kuidas üks lind häälitses, ainult korra. Hiljem kuulis ta mingit ust pauguga sulguvat, ning tajus, et see oli tema enda igatsus püsiva turvalise paiga järele. Ilmselt oli see olnud langev kivi, mõtles ta.

"Eleanor?"

"Jah?"

"Mida sa mõtlesid sellega, kui pimedatest täppidest rääkisid? Sellest, et võib armunud olla, aga seda mitte taibata."

"Kas sa oled tähele pannud, kuidas Harry sind vaatab?"

Gwen kortsutas kulmu. "See ei tähenda midagi. Ta armastab Didot."

"Seda ta vaene mees arvab."