Bakter

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Pisik)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


Tsüanobakterid valgusmikroskoobi all. Suurendus 40x

Proosa[muuda]

  • Kuna bakterirakud on tublisti väiksemad kui keharakud, on igas püsisoojases loomas baktereid tublisti rohkem kui tema enda keha rakke. Selles valguses peaks olema üsna selge, kes on maa peal elu tegelik peremees. Pisilaste kommunaalvalitsust ei tohi välja vihastada - kui see peaks juhtuma, viskavad nad tülinorija lihtsalt ühiselamust välja. Laamendab teine natuke tänaval ja heidabki hinge. Ka eesti rahva saatust kõige enam mõjutanud elusorganism on tegelikult pisilane (katkupisik).
  • Mis mind Pasteuri juures paelus, oli tema üleelusuurune reputatsioon. Teda loetakse üheks haiguste mikroobiteooria rajajaks. Isegi endistest koloniaalriikidest pärit inimesed, kes muidu Prantsuse kolonialismi ühemõtteliselt hukka mõistavad, leiavad, et vähemalt see, mida Pasteur tegi, oli hea. Et tema tõi vaktsiinid Prantsuse Indohiinasse ja Lääne-Aafrikasse, aitas parandada kohalikku hügieeni, teha joogivee analüüse jne. Ma tahtsin teada, mis selgub siis, kui nende instituutide tegevust läbi empiirilise andmestiku lähemalt vaadata. Loomulikult avanes palju keerukam pilt.
  • Pasteuri mikrobioloogid said koloniaalvõimudele pakkuda aga rahvatervise teooriat, mis ütles vastupidiselt kõigele sellele, mis oli Prantsusmaal ja mujal arenenud maailmas aktsepteeritud teadmine, et keskkond, kus sa elad, ei ole rahvatervise seisukohalt üldse oluline... [---] Oluline on see, kas sinu kehasse satuvad need haigust tekitavad mikroobid, ja kui me saame need mikroobid kuidagi hävitada või nende teekonna blokeerida, siis ei ole vahet, kas sa sööd palju või vähe, elad tihedalt või hõredalt asustatud kohas, kas sinu kõrvalt jookseb läbi mingisugune malaariasääski täis kanal või on see kaetud ja suunatud maa alla – see kõik ei ole oluline. Oluline on see, et kui sul on vaktsiin, mis suudab tuberkuloosipisikuid või kollapalavikuviirust hävitada, siis me ei pea nende haiguste pärast enam muretsema. Nende vaktsiinide väljatöötamine ja kasutamine oli vähemalt teoorias tunduvalt odavam ja universaalsem lahendus kui keskkonnatingimuste ja elutingimuste parandamine.


  • Meie endi kehades elavad terved bakterikolooniad. Ellujäämisele kaasa aitavaid bakterirakke elab inimeses kümme korda enam kui inimrakke. Seejuures oleme vaevu teadlikud tõsiasjast, et mikroskoopilised olevused meie sees elavad, tarvitavad toitaineid ja toetavad seedetrakti. Ainult siis, kui bakterid hakkavad halvasti käituma ja teevad meid haigeks, tunnistab suurem osa inimestest nende olemasolu. (lk 19)
    • Lisa Randall, "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017

Kirjandus[muuda]