Rahatarkus

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on oskus, kuidas rahaga ümber käia, ja teadmine, misjaoks.

Proosa

• Inimestele meeldib kindlus, mitte ebakindlus, seda ka moel, mis neile rahaliselt kõige kasulikum pole.
• Minu arvates ei saa öelda, et inimesel peab olema teatud ports raha kõrvale pandud või konkreetne arv varasid, vaid pigem peaks lähtuma inimesest ja sellest, mis on tema jaoks oluline: kuidas ta tahab elada ja mida selleks vaja on.
  • Leonore Riitsalu, intervjuu: Sandra Saar, "Teadur: inimese jõukuse määrab varade asemel elustiil", ERR, 21.09.2022

• [Rahatarkuse õpetamisest:] Praegune lähenemine rõhub eelkõige õpetusele, et on tähtis rahaasju korraldada, ja selgitame, missugune on liitintressi arvutamise valem ja kuidas riske hajutada. Ma soovitan selle asemel lähtuda psühholoogiast, aru saada, et inimesed on inimesed, sõltumata nende haridustasemest ja sissetulekust.
• Ja kindlasti on oluline ennast pidevalt hinnata, kas me oleme jõudnud oma eesmärgini, kas koolitus on viinud selleni, et inimesed ka oma rahaasju targemalt korraldavad või see on üksnes viinud selleni, et nad oskavad seda liitintressi valemit arvutada, ilma et nad seda tegelikult oma säästmiskäitumises väljendaksid.
• Minu meelest on väga oluline suhteliselt regulaarselt oma pereringis rahaasju arutada, et koos aru saada, missugune on see elustiil, mis just teile vajalik on. Ma ei taha väita, et jõukus teeb õnnelikuks, ma tahan väita, et on oluline oma rahalist heaolu maksimeerida ja mõelda läbi, kui raha ma vajan, et oma eluga rahul olla.
• Kõik rahvusvahelised finantskirjaoskuse uuringud näitavad, et eestlaste finantsteadmised on väga head, nad lihtsalt ei rakenda neid.
  • Leonore Riitsalu, intervjuu: Marju Himma, "Doktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseid", ERR, 09.05.2019