Sinisukk

Proosa

• Mineval pühapäeval läksin "Vanemuisesse" hariduse päeva koosolekule. Tõnisson oli sääl kui prohvet, poolringis tema ümber istusid Tartu naisharitlased. Aga tõele au andes pean tunnistama, et kõik on päris inetud. Ka kõige lihtsamad Narva tüdrukud löövad nad kaugelt üle.
  • Ine Viiding, "Perekonna au", rmt: "Perekonna au. Reportaaž operatsioonilaualt", 1982, lk 16

• Meie emakesed tahtsid kõik poetessidex ja tohtritex saada, oli see siis õilsam? Ja nüüd on vähe emasid ja palju sinisukki, kogu meie eluke pulbitseb potisiniselt. Kas siis sina ei tunne, kuda sulle sinisuka hing sisse on kasvatatud? Mina küll tunnen. Ja kui sina ei tunne, siis vaata ette. Sest ta on sul nagunii sees. Ma arvan, meie emakestel oli lihtsalt vähem huumorimeelt. Kui ma mõtlen sellele, et tahan poetessix või tohtrix saada, siis tuleb mul, vabanda väga, ox peale. Ja sellegipoolest võin ma ju päris kena tohter olla, ma arvan. Kui ma oma Tahtmise kätte olen saanud. (lk 3)
• Provints, hallus. Viin on valge, aga vajalik. Ära arva, et teen klassikut järele. Pole vajadust. Koik ongi nii. Poeet kirjutas ju meist. Vanad tühjad mõisad, vanad igavad mõisanäod, vana vedel mõisaveri, kolkalik puhas tõug, vähe rahvusvahelist intelligentsi. Need on isa sõnad, sinu lõbuks. Sa austad ju kõike isalikku? Säh siis veel: sinisukk on ainult altpoolt perset sinivereline. Pea see meeles. Mõni mees oskabki ainult sinna alla vaadata. Ära siis õnge mine. Kuula nooremat õde. (lk 4)
  • Jaan Undusk, "Kiri provintsist", Vikerkaar 7/1987