Sisemonoloog
Proosa
[muuda]- [Julian Morrow:] "Meie oma mina teeb meid ütlemata õnnetuks, ja sellepärast me kibelemegi nii kangesti sellest vabanema, kas pole? Mäletate erinnüseid?"
- "Fuuriad," lausus Bunny, unelevat pilku varjamas juuksekahl.
- "Täpselt. Ja kuidas nad inimesi hulluks ajasid? Nad keerasid sisemonoloogi volüümi põhja, võimendasid tohutult juba olemasolevaid omadusi, muutsid inimesed niivõrd neiks endiks, et see muutus talumatuks.
- Donna Tartt, "Salajane ajalugu", tlk Liina Viires, Tallinn: Pegasus, 2007, lk 38
- ... pajatades kangelanna keerulisest siseilmast jõuab ta kohati üpris lähedale kui mitte just "teadvuse voolule", siis intensiivsele sisemonoloogile, mis oma katkendlikkuse ja hüplevusega näib täpselt fikseerivat inimese mõttetööd. Tema romaani põhikoeks pole mitte autori jutustus, vaid see, kuidas tajub juhtunut ja juhtuvat ta kangelanna, nii et tahes-tahtmata tekib kiusatus kõrvutada Jane Austenit Henry Jamesi või Marcel Proustiga, kes omakorda andsid kaasaegsele romaanile täiesti uue suuna.
- Urmas Rattus, "Saateks". Rmt: Jane Austen, "Emma". Tõlkinud Urmas Rattus. Kupar 2002, lk 692