Teadvuse vool
Ilme
Proosa
[muuda]- Mööduv, kaduv ajalikkus seguneb siin teadvuse ajatu vooluga, oleviku tunnid täituvad pilgeni minevikuga. On loodud vorm, mis enneolematult täpselt väljendab Woolfile nii põhilist kaduviku — igaviku tunnetust. Ühtlasi on "Mrs. Dalloway" V. Woolfi kõige isiklikum, pihtimuslikum raamat, peegeldades tema sisimaid, valusaimaid kogemusi ja tundmusi: üksinduse õudu, meelehaiguse luuravat lähedust, surma painajalikkust — ning joovastavat eluvaimustust, kirge elada ja tajuda elu, üksildasegi inimvaimu samastumist kõiksusega.
- Malle Talvet, "Ühekõne eluvooluhetkes. Virginia Woolf 100", Sirp ja Vasar, 29. jaanuar 1982, lk 7
- ... pajatades kangelanna keerulisest siseilmast jõuab ta [Austen] kohati üpris lähedale kui mitte just "teadvuse voolule", siis intensiivsele sisemonoloogile, mis oma katkendlikkuse ja hüplevusega näib täpselt fikseerivat inimese mõttetööd. Tema romaani põhikoeks pole mitte autori jutustus, vaid see, kuidas tajub juhtunut ja juhtuvat ta kangelanna, nii et tahes-tahtmata tekib kiusatus kõrvutada Jane Austenit Henry Jamesi või Marcel Proustiga, kes omakorda andsid kaasaegsele romaanile täiesti uue suuna.
- Urmas Rattus, "Saateks". Rmt: Jane Austen, "Emma". Tõlkinud Urmas Rattus. Kupar 2002, lk 692