Sotsioloogia

Proosa

• [Isaak Gantmani märkmed:] Ja kõik kaasaja juudi soost füüsikud-matemaatikud, Nobeli preemia laureaadid ja pärgamata leiutajad on ülejäägid põhiproduktist, see tähendab, nad on keeldunud kabala uurimise ülendavast teekonnast, mis vaatleb neidsamu probleeme, nagu ka muud esoteerilised teadused kõigi aegade ja rahvaste juures. Kuid nimelt kabala seati kahtluse alla kui pool tuhat aastat väldanud intellektuaalne terroriakt. Seda argpükslikku ideed pole tarvis kummutama hakata; igasugust intellektuaalset tegevust võib vaadelda kui terroriakti nii teaduses kui ka kultuuris ja sotsioloogias väljakujunenud kaanonite suhtes.
  • Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija", tlk Ilona Martson, Tallinn, Tänapäev, 2013, lk 194

• Sotsioloogia polnud Nõukogude Liidus otseselt keelatud, aga selle nimetusest oli saanud midagi sõimusõnalaadset. Lenin ise oli selle solvanguna kasutusele võtnud. Sotsioloogia probleem oli paljuski sama mis psühhoanalüüsi omagi: uurimisvaldkond pani vastu sellele, et teda kui "teadust" kasutataks ära uutest inimestest uue ühiskonna loomiseks. Aasta enne filosoofide laeva teele asumist ilmutas Nikolai Buhharin, üks Lenini lähemaid liitlasi, raamatu "Ajaloolise materialismi teooria", mis oli katse luua nii-öelda kõikehõlmav marksismi õpik, kirjutatud rahvalikus keeles ja mõeldud proletaarlastele. Kolm selle õpiku elementi osutusid nõukogude sotsioloogiale surmavaks: see, et Buhharin lisas sinna uusi ideid, mis tema meelest edendasid marksismi teooriat; et ta pani alapealkirjaks "Marksistliku sotsioloogia rahvaõpik" ning et ta kuulutas sotsioloogia kõigi sotsiaalteaduste seas tähtsaimaks, sest see "ei tegele mitte ainult mõne ühiskondliku elu üksiku aspektiga, vaid ühiskondliku eluga kogu selle komplekssuses". Lenin vihkas seda raamatut ja tema raevu eriliseks objektiks sai sõna "sotsioloogia". Ta joonis selle kogu raamatus alla ja kirjutas veergudele kommentaare nagu "Hahaa!", "Eklektiline!", "Appi!" ja muud sarnast. Kaheksa aastat hiljem, kui Buhharin oli parteist võimuvõitluse käigus kõrvaldatud, tuletas Stalin Lenini skeptilisust jälle meelde ja kasutas Buhharini teost kirjeldades fraasi "sellele on omane poolharitud teoreetiku üliarenenud pretensioonikus". Buhharin hukati mõne aja pärast. Juba ammu enne seda oli sotsioloogia põranda alla läinud.
  • Masha Gessen, "Tulevik on ajalugu. Kuidas totalitarism Venemaal taas maad võttis", tlk Katrin Kern, Ühinenud Ajakirjad, 2019, lk 30-31