Surnupesemine

Proosa

• Voodi ümber talitasid ka mu ema õde ja tema mees. Nad pakkusid end appi surnukeha pesema ja korda tegema, sest tuli kiirustada, enne kui see kangeks tõmbub. Ema arvas, et võiks talle panna selga selle ülikonna, mida ta kolm aastat tagasi minu pulmas esimest korda kandis. Kogu tegevus kulges väga lihtsalt, ei karjatusi, ei ohkeid, mu emal olid lihtsalt silmad punased ja nägu krampis. Liigutused sooritati rahulikult, korrapäraselt, igapäevaste sõnade saatel. Mu onu ja tädi kordasid muudkui "küll tal käis see kähku" ja "küll ta on muutunud". Ema pöördus isa poole, nagu oleks ta veel elus, või nagu oleks temas mingi eriline eluvorm, selline nagu vastsündinutes. Ta ütles isale mitu korda tundeliselt "mu vaene meheke". (lk 9)
  • Annie Ernaux, "Koht", tlk Malle Talvet, 2023