Søren Kierkegaard
Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.
Eesti keeles on tema teostest ilmunud "Kas inimesel on õigust lasta ennast tõe pähe maha lüüa" (tõlkinud Arvo Alas, Looming 1998, nr 1, lk 111–118), "Kartus ja värin; Meeliülendavad kõned" (tõlkinud Arvo Alas; Vagabund, Tallinn 1998), "Surmatõbi" (tõlkinud Jaan Pärnamäe; Ilmamaa, Tartu, 2006), "Võrgutaja päevaraamat" (tõlkinud Jaan Pärnamäe; Ilmamaa, Tartu, 2007), "Filosoofilised pudemed" (tõlkinud Jaan Pärnamäe; Ilmamaa, Tartu, 2008) ning "Ängi mõiste" (tõlkinud Jaan Pärnamäe; Ilmamaa, Tartu 2008).
- Kristlikus mõttes peab nimelt kõik, kõik meelt ülendama. Sedasorti teaduslikkus, mis ei vii meeleülenduseni, on just seetõttu ebakristlik. (lk 13)
- Murelikkus on suhe ellu, isiksuse tegelikkusesse, ja on niisiis kristlikus mõttes tõsidus; ükskõikse teadmise ülevus ei ole kristlikult mõistetult üldse pigem tõsine, vaid - kristlikus mõttes - pila ja alpus. Kuid tõsidus on jälle meeltülendav. (lk 14)
- "Surmatõbi", tlk Jaan Pärnamäe
Tema kohta
[muuda]- Udu oli hajunud, Kasper seisis ninapidi raamaturiiulis, ta silme ees olid Kierkegaardi kogutud teosed, fuuga sellest, et mitte keegi meist ei taha kuulata iseenese sisse, sest heli on põrgulik. (lk 113)
- Peter Høeg, "Vaikne tüdruk". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008
- Võtsin riiulist Kierkegaardi "Surmatõve". Lugesin seda neli aastat tagasi kevadel Vilsandil. Käisin istumas ühel soojal metsalagendikul ja Kierkegaardi lugemas. Hirmsaid raamatuid peab lugema ilusates kohtades. Mu süda oli sellest vaimustatud, ma uskusin, et seal on tõde, mis mind muudab. Miski pole mind muutnud. Ma ei mäleta, mida Kierkegaard kirjutas. Valetan: mäletan ka. Kirjutas meeleheitest. Et jumalatus on lõputu meeleheide, julgematus ei meeleheitest loobuda ega ka meelt päriselt ära heita. Meeleheites mõnulemine omal moel. Viljatu ja hirmus. Tegin raamatu lahti, seal seisiski: "meeleheide on patt". Kirjutamine on mind vahel meeleheitest läbi ja välja viinud. Vähemalt ajutiselt, võib-olla petlikult. Aga aitäh sellegi eest.
- Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 76
