Tramm

Tramm rööbastel liikuv ühistranspordivahend.

Proosa

Trammidel on kalduvus röövida pealeastuvaid prouasid ja jätta nende abikaasad jalameesteks. (lk 20)
Hommiku esimeses trammis leidub veel unenägusid möödunud ööst. (lk 26)
Need, kes salgas trammi ootavad, on peatuse sugulased. (lk 32)
Tramm on tükike rongi, mis pärast raudteeõnnetust edasi sõidab. (lk 50)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974

Tänase päeva elasin trammides. Varssavi tramm on endiselt eksistentsi sümboliks ja destillatsioonikolviks. Selle olemuseks on räpasus ja lohakus. See on määratud inimestes valla päästma vastastikust viha. Kõige malbemgi kristlane muutub Varssavi trammis puhtaks bioloogiaks ja kurjuseks. Trammi psühholoogiline põhimõte on mütologiseeritud, pime tung ettepoole trügida ja paaniline hirm, et õiges peatuses ei pääse välja. Trammikultuuri iseloomustab erakordselt rafineeritud ligimesesallimatus ning ammendamatu sõimusõnade leksikon. Selle positiivseks kangelaseks, selle folkloori uhkuseks on kõige ropuma suuga ja kõige jõhkram küünarnukkide kasutaja. See, mis toimus täna trassil Mokotów - Krakowskie Przedmieście konduktori, reisijate, pampudesse mässitud imikute ja isegi portfelli peidetud koerakese vahel, nõuab suuremat kirjandust kui see, mida mina suudan pakkuda.
Leopold Tyrmand, "Päevaraamat 1954", 12. jaanuar; tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 65

Buratino võttis käekotist pileti ja ulatas selle Matile. Poiss torkas pileti väikese metallkarbi pilusse ja vajutas käepidemele. Plõks! Ja piletil oligi auklik kiri peal.

Une-Mati jälgis seda toimingut huviga.

"Ahaa!" mõtles ta, "tähendab, trammis tuleb sõita piletiga!" (lk 12)

"Koeral peab pilet olema," ütles onu. "Ka siis, kui ta sõidab oma peremehega. Minu teada koerad üksi trammis ei sõidagi. Või oled sa näinud trammi, milles sõidaksid ainult koerad?"

Ei, seda Mati küll polnud. Aga ta kujutles, kui vahva selline tramm oleks — koeri täis ja kõik istuvad pinkidel ja vahivad aknast välja ja koer-trammijuht teatab haukudes järgmist peatust! (lk 14)

Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979

Kui miski mulle mu sünnilinnas iial meeldinud on, siis on need trammid. [—] Ja lisaks kostab kuskilt, keset seda kiirgavat ja nõutut vaikust, esimese trammi rataste krigin. Nagu kukelaul. Nagu meeldetuletus – jah, Lõpmatusest.
- Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019, lk 126

Luule

Tramm kohkus ära kriuh! ja niuh!
ja tõmbas uksed kinni viuh!

Ning ütles: "Armas maja,
sa ära jonni aja!
Sul vihmaverennid
ja pikad antennid.

Sa ära riku rahu,
trammi sa küll ei mahu!"
Ja puudele tramm vastas:
"Ei saa teid sise lasta!

Teil oksad ning juured
jändrikud ja suured.
Kui vagunisse tikute,
kõik istmed ära rikute!"
<poem>

Dagmar Normet, "Trammitantsulaul", rmt: "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 11

<poem>
Ei peata peata ratsanik,
ei vaata valgusfoori,
ta eidekesi ehmatab
ja jahmab koolinoori.

Ja tramm ning taksod tarduvad,
käed paigal peavad roole,
kui tuiskab tuuslar Tõnismäelt
ja pühib Pärnu poole.

Hando Runnel, "Ei peata peata ratsanik" kogust "Mõru ning mööduja" (1976), lk 6

Kolm sõna trammiteel jäid rööpaveeremisse,
kaks neist - kuld, piktogramm - ei öelnud
mulle miskit.
Ent läks ka kolmas - armastamisõudus - ja sellest
trammi kasuks loobunuks ma ei.

Ma tulin metsast (seened, mägrad, männiokas)
ja koonu kattis karvapuude hõng,
ma tahtsin trammi tappa suure matra abil, aga
ei õnnestunud. Võtsin takso.
Kuus õlut, šokolaad ja kihutama kohe.

Karl Martin Sinijärv, "*** Kolm sõna trammiteel jäid rööpaveeremisse", ilmunud: "Krümitor0671", 2011, lk 113

Kirjandus

Kalju Kangur, "Hajameelne tramm", Tallinn: Eesti Raamat, 1966

Välislingid