Valm
Proosa
[muuda]- Lapsest peale jälestan ma valme, Platero, nagu ka kirikut, politseid, härjavõitlejaid ja akordioni. Vaesed loomad, kes muudkui räägivad rumalusi valmikirjanike suu läbi, tundusid mulle niisama vastikud kui need, kes vaikivad loodusloo klassi lehkavates vitriinides. Iga sõna, mis nad ütlevad, ma mõtlen, mis ütleb too tähtis, karvane, kollane isand, on minu jaoks nagu klaasist silm, traadist tiivatugi või kunstlik oksatüügas. Alati, kui ma näen Huelva või Sevilla tsirkuse taltsutatud loomi, valm, mis koos kodutööde ja hinnetega, koos kunagise kooliga on jäänud unustusse, ärkab taas nagu lapsepõlve piinav luupainaja.
- Mind lepitas kõnelevate loomadega alles täiseas üks valmikirjanik Jean de La Fontaine, kellest sa oled kuulnud mind korduvalt kõnelevat, Platero; ja mõni tema värss loeb mulle ennast varese, tuvi või kitse häälega.
- Aga alati jätan lugemata lõpumoraali, selle kuiva saba, selle tuha, selle mahakukkunud sule.
- Juan Ramón Jiménez, "Platero ja mina. Andaluusia eleegia", tlk Asta Põldmäe, Eesti Raamat, 1989, CXXV, lk 176
- Kui poliitilistes valmides tegutsevad ainult loomad, küllap siis on aeg ebainimlik.
- Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted", tlk Aleksander Kurtna ja Arvo Valton, LR 48/1977, lk 37
