"Preili Grieve on kõige kurjem inimene, keda näinud olen," torises Kitty.
Adeline vaatas lapselast elukogenult. "Mu kallis, sa peaksid talle kaasa tundma. Ebasõbralikud inimesed on õnnetud inimesed ja ma usun, et preili Grieve on väga õnnetu."
"Ma ei usu, et õnnetu olemine õigustab julmust, vanaema."
"Ei õigustagi, aga selgitab küll. Preili Grieve on elus kindlasti kohutavaid pettumusi talunud. Ma arvan, et sinu õnn, Kitty, ainult tuletas talle tema ebaõnne meelde. Ja kuigi on raske sellist asja mõista ja andestada, peaks minu meelest siiski püüdma seda teha."
Santa Montefiore, "Armastuse ja sõja laulud", tlk Tiina Viil, 2017, lk 102
