Kirjutamine on eluviis. Ma arvan, et see on nauding, kui tekst lendab ja tunned, et see, mida sa tahtsid väljendada, tuleb välja, võib-olla isegi üllatab. Kuid kirjutamine on ka – mitte vaev, sest see tundub liiga ülespuhutud – ütleksin pigem raske, tõsine, aususe ja sügava mõtiskluse akt. Kirjutamisel on palju tegemist distsipliiniga, isegi rohkem kui inspiratsiooniga. Samal ajal on kirjutamine mänguline. Ja loomulikult on see "töö". Minus on väga vähe romantilisi, lillelisi mõtteid sellest, mis tähendab olla kirjanik ja kunstnik.
