Õigekeelsus

Proosa

• Näiteks on minu jaoks olemas võõraid sõnu, mida ma ei tunne, siis ma võtan sõnaraamatu lahti ja vaatan. Mõnikord, kui on võõras sõna, siis ma ei tea, kuidas seda muuta, vaatan, kuidas seda käänata või pöörata, kuidas hääldada, kus rõhk on. Teadlik keelekasutaja ongi see, kes teab, kust vaadata. Mul ei ole õigekeelsussõnaraamat peas.
• Mingi silla peaks ehitama selles mõttes, et reegli ja kasutaja puhul ei tohiks olla nii suurt vastandust. Mul on väga hea meel, et on Vikerraadio etteütlus, igale poole alati kutsutakse keelest rääkima, küsitakse, et nüüd on see muudatus, mis te sellest arvate. Aga me võiksime keelest rääkida palju rohkem ja laiemalt, mitte ainult õigekeelsuse kontekstis.
• Meil on tegelikult väga rikas keeleilm, me oleme mures õigekirja, õigekeelsuse pärast, võõrmõjude pärast ja see on tegelikult päris tore, sest nii paljud inimesed on mures eesti keele pärast, tahavad sellest rääkida. Aga kiri on üks pealispindne tasand. Seal all on grammatika ja grammatikasüsteemi muutused ja nende suhtes ma oleksin palju ettevaatlikum.
  • Merilin Aruvee, intervjuu: Anu Välba, "Lektor: keelevigu parandades tuleb säilitada teise inimese eneseväärikus", ERR/ETV "Hommik Anuga", 12.03.2023